Valga

linn Valgamaal From Wikipedia, the free encyclopedia

Valgamap
Remove ads

Valga on maakonnalinn Lõuna-Eestis Eesti-Läti piiril ja Pedeli jõe ääres, Valga maakonna ja Valga valla halduskeskus. Eesti kõige lõunapoolsem linn.

 See artikkel räägib 1920. aastal loodud Eesti linnast; Läti linna kohta vaata lehekülge Valka; varasema Liivimaa linna kohta vaata lehekülge Valga (Liivimaa); Hispaania linna kohta vaata artiklit Valga (Galicia)
Quick facts
Thumb
Valga keskväljak
Thumb
Vabaduse tänav
Thumb
Valga Keskraamatukogu (Zenckeri villa)

Enne iseseisva Eesti ja Läti riigi teket moodustas Valga koos Valkaga ühtse linna.

Kuni Eesti omavalitsuste haldusreformini 2017. aastal oli Valga iseseisev omavalitsusüksus. 2017. aastal ühinesid Valga linn, Õru, Tõlliste, Karula ja Taheva vald Valga vallaks. Valga viimane linnapea oli Kalev Härk.[4]

Valgas tegutsevad Valga Põhikool, Valga Gümnaasium, Valga Priimetsa Kool, Valga Muusikakool, Valga Muuseum, Valga haigla, Valga Keskraamatukogu ning Valga Kultuuri- ja Huvialakeskus. Linnas asub Valga raudteejaam ja selle juures tegutseb Valga depoo.

Ajaloolise linnasüdame kaitseks on moodustatud Valga linnatuumiku muinsuskaitseala.

Remove ads

Elanike arv

  • 1922: 9500
  • 1934: 10 800
  • 1939: 10 419 (5762 naist ja 4657 meest; 1. detsember, aadressibüroo andmed)
  • 1940: 10 402 (5760 naist ja 4642 meest; 1. jaanuar, aadressibüroo andmed)
  • 1959: 13 300
  • 1970: 17 000
  • 1979: 18 500
  • 1989: 17 700
  • 1990: 13 390 (1. jaanuar)
  • 2000: 14 352 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
  • 2006: 13 930 (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
  • 2009: 13 738 (7599 naist ja 6139 meest), 12 998 arvestades rännet (1. jaanuar, statistikaameti andmed)
  • 2019: 12 182
More information Rahvus, arv ...
Thumb
Valga raudteejaam
Remove ads

Majandus

Valga on tähtis tööstuskeskus. Töötleva tööstuse üheksas suuremas ettevõttes töötas 2021. aastal 720 töötajat ning müügitulu oli ligikaudu 80 miljonit eurot. Tähtsaim tööstusharu on toiduainetetööstus, mis moodustab umbes pool linna tööstustoodangust. Seda esindab linna suurim ettevõte Atria Eesti Valga Lihatööstus (tuntuim kaubamärk Maks & Moorits).

Väiksema tähtsusega on rõiva- ja jalatsitööstus, metallitöötlemine ning mööblitööstus.

Remove ads

Vaatamisväärsused

Valgas on varaklassitsistlikus arhitektuuristiilis Jaani kirik (ehitatud 1787–1816, arhitekt Christoph Haberland), kus asub Friedrich Ladegasti 1867. aastal ehitatud Jaani kiriku orel. Kiriku ees on Keskväljak, endine Turuplats. Selle kujunduse autorid said 2019. aastal Eesti Arhitektide Liidu auhinna.[10] Valga raekoda on unikaalne arhitektuurimälestis, mis on ainulaadne näide Eesti puitarhitektuurist.[11]

Linnas on ka õigeusu Issidori peakirik ja roomakatoliku Püha Vaimu kirik. Üks linna kuulsamaid skulptuure on Säde parki paigaldatud Nipernaadi. Populaarseim turismiobjekt on Valga-Valka piir.

Valga vanim park on 1860. aastatel rajatud Friedrichshofi park.[12] 20. sajandi algul rajati selle kohale Valga linnapark[viide?]. 16. augustil 2013 taasavati linnapargis Vabadussõja mälestussammas.[13] Algse mälestussamba (autor Amandus Adamson) olid õhkinud nõukogude aktivistid 21. septembril 1940.[14]

Sõpruslinnad

Endise omavalitsusliku Valga linna sõpruslinnad:

Ajalugu

 Pikemalt artiklites Valga (Liivimaa), Valka ja Valga ajalugu
Thumb
Valga raekoda, Kesk 11
Thumb
Valga Jaani kirik
Thumb
Valga Issidori peakirik
Thumb
Vedur-mälestusmärk Valga jaama lähedal. Vedur püstitati, et tähistada 1889. aastal avatud Pihkva-Valga-Riia rongiühenduse 110. aastapäeva

1920. aastal jagati Liivimaa kubermangu Valga kreisi kreisilinn Valga Eestile kuuluvaks Valgaks ja Lätile kuuluvaks Valkaks.

Valga linnavalitsus (Valga raad) tegutses 20. sajandil Valga raekojas Kesk tänav 11.

Olulise tõuke Valga arengule on andnud Pihkva–Riia raudtee, mille Tartu–Valga raudteelõik avati 1887. aastal, Valga–Riia raudtee 1888. aastal ja tehniliselt kõige keerulisem Valga–Pihkva raudteelõik 1889. aastal. Raudtee tulekuga ehitati ka raudteejaam ning Valgast sai peagi kõige kiiremini kasvav linn Eestis.

1913. aasta suvel oli politsei andmetel Valga linna elanike arv (ilma Purakülata ja Luke platsita) 16 194, sellest oli eestlasi 8261, lätlasi 4111, venelasi 2508, sakslasi 650, poolakaid 337 ja juute 327.[viide?]

Valga Eesti Rahvahariduse Seltsi 14. juuli 1917 üldkoosolekul otsustati avada emakeelsed keskkoolid tütarlastele ja poeglastele ning emakeelne algkool. Koolide jaoks otsustati osta Wolfi eelgümnaasiumi maja aadressil Puškini tänav 19 (nüüd Kungla 19). Vabaduse tänav 13[15] Valga Tütarlastegümnaasiumi koolijuhatajaks sai preili Marta Pärna ja poeglaste kooli ajutiseks juhataks õpetaja J. Kerg. 1. juunil 1922 asutati Valga Muusikakool, mis on koos Narva Muusikakooliga vanimaid muusikakoole Eestis.

Eesti ja Läti iseseisvumisel muutus Valga jagamine peamiseks tüliõunaks kahe riigi vahel. Vaidlust asus lahendama rahvusvaheline komisjon, mida juhtis Briti kolonel Stephen George Tallents. Kuna kumbki pool ei nõustunud kompromissi tegema, siis jagas Tallents Valga linna kaheks. 1. aprillil 1927 jõustus Eesti lõunapiir lõplikult.

9. juulil 1941 hõivasid Valga Saksa okupatsiooniväed. 19. septembril 1944 vabanes Valga Saksa okupatsioonist, mis asendus Nõukogude okupatsiooniga.

1944. aasta sõjategevuses sai Valga tugevasti kannatada. Hävis ligi 34% elamispinnast, varemeis oli suur osa linnakeskusest. Sõja järel taastati kõigepealt raudteesõlm, esimene uusehitis oli torniga Valga vaksalihoone (1949, arh. V. Tsipulin). 1947. aastal valminud arhitekt Friedrich Wendachi planeerimisskeemi alusel rajati varem kitsa peatänava kohale lai Lenini allee (nüüd Kesk tänav) puiesteega keskel. Kahel pool alleed taastati mõned sõjas kannatada saanud kivimajad.

17. oktoobril 1993 toimusid taasiseseisvunud Eestis Valga linnavolikogu valimised. Alates 1994. aastast toimuvad igal aastal 11. juunil, Valga linna aastapäeva paiku Valga linna päevad. Alates 2005. aastast antakse linnapäevade ajal mõnele silmapaistvale valgalasele Valga linna aukodaniku nimetus.

Seoses Schengeni lepinguga liitumisega kõrvaldati 21. detsembril 2007 Valgas kõik Eesti-Läti piiri piiripunktid ja -tõkked (vt Valga-1 piiripunkt, Valga-3 piiripunkt).

Remove ads

Vaata ka

Viited

Välislingid

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads
Remove ads