Vasula mõis

Vasula mõis (saksa keeles Wassula) oli rüütlimõis Tartu-Maarja kihelkonnas Tartumaal^[1].

Vaade Vasula mõisa maadele 1783, Johann Christoph Brotze

Mõisast on teateid alates 1446. aastast^[2].

Rootsi valitsusajal anti ^[3]Vasula mõis Tartu õuekohtu asepresident Göran Lilia/Georg Stiernhielm (aadeldatult^[4] Stiernhielm)ile (1598–1672).

1773. aastal, pärast Peter Otto von Stiernhielmi (surn. 1757) ja Catharina Juliana (sünd von Hirschheydt) von Stiernhielmi surma, sõlmisid nende pärijad pärandavara jagamise lepingu, et Vasula mõisa omandas tema poeg Otto Wilhelm von Stiernhielm (1755–1829), 1830. aastal aga pärast Otto Wilhelm von Stiernhielmi surma, omandas mõisa tema poeg Alexander von Stiernhelm (1794–1878). 1879. aastal läks mõis Alexander von Stiernhelmi pärijate kokkuleppel tema poja Nikolai von Stiernhielmi (1834–1914) omandisse ning 1915. aastast tema poja Karl von Stiernhielmile^[5].

Mõis riigistati 1919. aasta maareformiga.

Enne teist maailmasõda tegutses Vasula mõisas, 1924. aastast Vasula Kodumajanduskool^[6], mille juhatajaks oli Juhan Valvere.