Tartu-Maarja kihelkond

Tartu-Maarja kihelkond (lühend TMr; saksa keeles Dorpt Kirchspiel, Kirchspiel St. Marien, varem Kirchspiel St. Johannis)^[1] oli kihelkond Tartumaal ja Liivimaa kubermangus Tartu kreisis Tartu linna ümbruses.

Tartu Maarja kirik (1892)

Piirkonna ajalugu

Tartu-Maarja kihelkond on asutatud 13. sajandil. Muinasajal asus selle põhjapoolse osa kohal Jogentagana väikemaakond (muinaskihelkond), lõunapoolse osa kohal aga oletatav Ugandisse kuulunud muinaskihelkond keskusega Tartus.^[2]

Kihelkond oli suur ning tihedalt asustatud, seal oli palju mõisaid. Kihelkonnakirik oli Tartu Maarja kirik.^[2]

Kirchspiel St. Johannis ja Tartu linn, 1687. aastal

Liivimaa kubermangu Tartu kreis. Ludwig August Mellin, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798

Tartu-Maarja kihelkonna mõisad

Kihelkonnas paiknes 30 mõisat: kaks kirikumõisat, 15 rüütlimõisast peamõisat koos viie kõrvalmõisaga, kaks poolmõisat, üks linnamõis ning neli riigimõisat koos ühe kõrvalmõisaga. Lisaks veel 15 karjamõisat.^[2]

• Tartu-Maarja kirikumõis (Pastorat Dorpat-St. Marien)
• Andressaare (Andresaar), Tammistu karjamõis
• Anne (Annemõis, Annenhof), Vasula karjamõis
• Aru (Arro) karjamõis
• Engevere (Engefer)
• Haage (Haakhof) kirikumõis
• Haava (Hawa), Vesneri kõrvalmõis, karjamõis
• Ihaste (Ihasteküll)
• Ilmatsalu (Ilmazahl) rüütlimõis
• Jaama (Jama) linnamõis
• Joora (Joora) karjamõis
• Kaarli (Karlsberg), Tammistu kõrvalmõis
• Kabina (Kabbina) rüütlimõis
• Kaiavere mõis (Kayafer) rüütlimõis
• Kangru (Kangro) karjamõis
• Kardla (Kardell)
• Karlova (Karlowa) rüütlimõis
• Kavastu (Kawast) rüütlimõis
• Korova (Korrowa) karjamõis
• Kvissentali (Quistenthal), Raadi karjamõis
• Lemmatsi (Ruhenthal) poolmõis, varem Karlova kõrvalmõis
• Lepiku (Leppiko) karjamõis
• Luunja (Lunia) rüütlimõis
• Maarjamõisa (Marienhof) riigimõis
• Maramaa (Marrama) rüütlimõis
• Muuli (Mulemoise; ka Kirjutajamõis (Kirritoga)
• Möllatsi (Mollatz), Vesneri karjamõis
• Müta (Mütta, Obstbaumschule), karjamõis
• Piiskopi (ka Papimõis; Bischofshof) riigimõis
• Pilka (Pilken) rüütlimõis
• Poksi (Poksi) karjamõis
• Preedi (Predi) karjamõis
• Puta karjamõis
• Põvvatu (Pöwwato), Luunja kõrvalmõis
• Raadi (Rathshof) rüütlimõis
• Raadlovi (Radlowi) karjamõis
• Robi (Robi), Raadi alluvuses^[küsitav]
• Rojasilla (Rojasilla), Vasula karjamõis
• Ropka (Ropkoy) rüütlimõis
• Rõõmu (Römo, Freudenhof) karjamõis
• Räni (Renningshof) rüütlimõis
• Ränna (Rennaküla)
• Saeveski (ka Saage; Saghof), Kavastu karjamõis
• Savikoja (Sawwikodda), Luunja karjamõis
• Sirgu (Sirgo), Luunja kõrvalmõis
• Taabri (Anrepshof, Kuyvenorm) riigimõis
• Tamme (Tammenhof) karjamõis
• Tammistu (ka Tammiste; Tammist) rüütlimõis
• Tereski (Terreski), Sootaga karjamõis
• Tila (Tilla), Raadi karjamõis
• Tordi (Tordi, Beigut), Taabri kõrvalmõis
• Traksi (Traksi), Maramaa karjamõis
• Uhti (Ucht)^[küsitav], Reola karjamõis
• Vahi (Franzenhütte, Wahhi) poolmõis
• Vanaaseme (Friedrichsberg), Vorbuse karjamõis
• Vanamõisa (Luunja-Vanamõisa, Wannamois), Luunja kõrvalmõis
• Vasula (Wassula) rüütlimõis
• Veibri (Timmofer) riigimõis
• Vesneri (Wesslershof) rüütlimõis
• Viira (Wiira), Kavastu karjamõis
• Vorbuse (Forbushof) rüütlimõis
• Väike-Kabina (Klein-Kabbina)
• Ülenurme (Uellenorm) rüütlimõis

Tartu-Maarja kihelkonna vallad

Vaade Vasula mõisa maadele (1783, Johann Christoph Brotze)

• Haage vald (1887–1899)
• Jaama vald (1866–1891)
• Karlova vald (1866–1892)
• Kavastu vald (1866–1917)
• Luunja vald (1866–1917)
• Maarjamõisa vald (1866–1899)
• Maramaa vald (1866–1891)
• Pilka vald (1874–1892)
• Raadi vald (1866–1917)
• Ropka vald (1866–1917)
• Taabri vald (1866–1892)
• Tammistu-Kaarli vald (1866–1892)
• Vasula vald (1866–1891)
• Vesneri vald (1866–1892)
• Vorbuse vald (1866–1917)

Kihelkonnakool

Maarja-Magdaleenas asutati köstrikool juba 1680. aastal. Liivimaa kindralkuberneri George Browne'i poolt välja antud koolipatendi kohaselt asutati 1765. aastal Kaiavere mõisas Kõrenduse külakool. Kihelkonnakooli koolmeistritena tegutsesid isa Märt Reinwald (surn. 1829), tema poeg, Marahva Näddala-Lehe kaastööline "Kõrendo Kaarel" Reinwald (1792–1860^[3])^[4] ja pojapoeg Johannes Reinvald^[5].

Kihelkonna alad tänapäeval

Kihelkonna maad paiknevad tänapäeval tervikuna Tartu maakonna aladel. Kihelkonna põhiosa asub Emajõe vasakkaldal pika siiluna Tartust kuni Peipsini. Kaks eraldatud ala asuvad Tartust läänes Ilmatsalu mõisa ümbruses ning Tartust lõunas Ülenurme mõisa lähikonnas. Kihelkonna aladel paikneb ka suur osa Tartu linnast.^[2]

Kihelkonna lõunapoolse serva alad moodustavad Luunja valla. Sellest põhja pool olevad mahukad alad on Tartu valla lõunaosas. Kihelkonna loodenurk ja lääneosa jääb Tartu linna, väike osa ka Elva valla idaossa. Alad Tartu edela- ja lõunaküljel kuuluvad Kambja valda.