Veltsa mõis
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Veltsa mõis (saksa keeles Weltz) oli rüütlimõis Mihkli kihelkonnas Läänemaal. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Pärnu maakonna Lääneranna valda.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Aprill 2024) |
Ajalugu
Derfeldenid
Veltsa mõisa rajas tõenäoliselt 1590. aastatel Tallinna ja Haapsalu asehaldur Gerhard von Dönhof talle 1590 kuningas Johan III poolt läänistatud Veltsa (läänikiri 17.12.1790) ja kuningas Sigismundi poolt läänistatud Oiderma ja Urita küla baasil.[1][2]
1600. aastal läks mõis riigile. 1605 läänistas Karl IX mõisa Haapsalu asehaldurile admiral Johann Derfeldenile. 1610 andis Karl IX mõisa Derfeldeni pärusomandisse, millist õigust uuendas 1613 kuningas Gustav Adolf ja hiljem ka kuninganna Kristiina. Johann Derfeldenilt päris mõisa 1633 poeg Johann ning temalt omakorda 1658 tema poeg Joachim Friedrich von Derfelden, kes langes Prantsuse-Hollandi sõjas Bonni all 1673. 1672 eraldati Veltsast Oidrema mõisa osa, mis sai iseseisvaks mõisaks. 1678 konfirmeeris Karl XI Veltsa ja Kloostri mõisa vendadele ratsaväekapten Johann Heinrich, Heinrich Otto, leitnant Detloff ja Berend Johann von Derfeldenile. 1680. aastatel mõis redutseeriti, kuid jäeti tertsiaalmõisana rendile. 1710 pärisid mõisa Johann Heinrich von Derfeldeni poja Hans Heinrich von Derfeldeni kolm tütart. Mõisa omanikuks sai maanõunik Berend Wilhelm von Taube, kes on õdedest Gertrude Sophie von Derfeldeni esimene abikaasa. 1733 on mõisa omanikuks Gertrude Sophie teine abikaasa, Rootsi ooberst Berend Erich von Schwengelm ning tema surma järel Gertrude Sophie ise kuni oma surmani 1753. aastal.[1]
1757 ostis mõisa avalikul pakkumisel 9500 hõberubla eest Berend von Toll, kes ostis mõisa Johann (Hans) Heinrich von Derfeldeni jaoks.
Helwigid ja Uexküllid
1765 müüsid Johann Heinrich Derfeldeni pärijad mõisa 12 000 hõberubla eest edasi major Karl Friedrich von Helwigile, kes pärandas mõisa edasi oma pojale Karl Thure von Helwigile. 1811 läks mõis pärandvarana Helwigi esimese naise Anna Louise von Helwigi (sünd paruness Dellingshausen) kätte, tema surma järel aga tema tütrele Anna Christina von Rosenile. Anna Cristina käest liikus mõis 1842. aastal edasi tema tütre Caroline Sophie Louise von Uexkülli omandisse, kes 1860 loovutas mõisa oma pojale Bernhard Otto Jakob von Uexküllile. 1881 läks mõis Tallinna linnapea Alexander Rudolf Karl von Uexkülli valdusse. Järgnenud aastakümnetel vahetas mõis veel mitu korda omanikku, kuid jäi Uexküllide suguvõsa omandisse kuni selle võõrandamiseni 1919. aastal. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Edgar Charles Alexander Alfred vob Uexküll.[1]
Veltsa oli koos naabruses asuvate Aru ja Keblaste mõisaga pikka aega ühes omanduses. 18. sajandil oli esinduslikult välja ehitatud Keblaste mõisa keskus. 1850. aastatel ehitati esinduslikult välja Veltsa mõisa keskus, misjärel sai Keblaste Veltsa kõrvalmõisaks.
1866. aasta vallareformiga moodustati Aru, Keblaste, Karinõmme ja Veltsa mõisa territooriumitele Veltsa vald.
Veltsa mõisa haldusalasse jäid Emmu, Urrita ja Võitra külad.
Mõisa omanikud
Remove ads
Mõisakompleks
1853. aastal rajati esinduslik tuudorstiilis mõisahoone. Maja ehitati välja osalt ühe- ja osalt kahekorruselisena. Hoone keskosa ilmestas väike haritorn.
Vanamõisa jõe kaldale rajati ka suur (20,3 ha) Inglise stiilis park.
Ehitati ka hulk kõrvalhooneid, millest esinduslikumad olid juustumeistri maja ja valitsejamaja. Samuti suur juustuvabrik-piimaköök.
Nii härrastemajast kui ka kõrvalhoonetest on järel vaid varemed.
Remove ads
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads