Viini lahing
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Viini lahing (saksa keeles Schlacht am Kahlenberg, poola keeles bitwa pod Wiedniem või odsiecz wiedeńska, osmanitürgi keeles معركة فيينا) toimus Austria ertshertsogkonna pealinna lähistel Kahlenbergi mäe nõlvadel 12. septembril 1683.
Keiserlikku linna oli kaks kuud piiranud Osmanite riigi sõjavägi suurvesiir Kara Mustafa Paša juhtimisel, kuna sultan Mehmed IV oli sõjarännakult varakult lahkunud. Osmanite ning nende vasall- ja andamriikide vägede vastu juhtis lahingut Saksa-Rooma riik eesotsas Habsburgide monarhiaga ja Poola-Leedu ühendusega. Viimaste abiväge juhatas kuningas Jan III Sobieski, kes kunagise saadikuna teadis vaenlase sõjaväge ja tundis pisut osmanitürgi keelt.
Vastulöögi mõju oli silmapilkne, kuna kardeti, et abiväed tõkestavad kagusse suunduva põgenemistee. Seetõttu lahkus ründaja arvatavasti poole suurem sõjavägi oma eesliini positsioonidelt vastu järgmist ööd.
Viini linna ründamine oli Osmanite õukonna kahjuks Euroopa hõivamise kulminatsioon, mille järel "osmanitürklased ei olnud enam kristliku maailma ähvardajad"[1]. Aasta hiljem moodustati Püha Liiga, mis oli keskendunud islamliku impeeriumi laienemise peatamisele Musta, Egeuse, Joonia ja Aadria mere vahelisel territooriumil. 1699. aastani kestnud Suures Türgi sõjas kaotasid osmanid oma Ungari alad Saksa-Rooma keisrile Leopold I-le.
Remove ads
Vaata ka
Viited
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads