Viljandi staarostkond

Viljandi staarostkond (poola keeles Starostwo Felin) oli Pärnu vojevoodkonda kuuluv haldusüksus Poola-Leedu võimu aegsel Liivimaal, Liivimaa hertsogkonnas keskusega Viljandis.

Pärnu vojevoodkond Rzeczpospolita Liivimaa hertsogkonnas

1582. aastal Liivimaa sõja Moskva tsaaririigi ja Rzeczpospolita vahelise sõjategevuse lõpetanud Jam-Zapolski vaherahuga saavutatud aladest moodustati 1598. aasta Liivimaa ordinatsiooniga presidentkonnad: Võnnu, Tartu, Pärnu, kõigi etteotsa määrati eluaegsete volitustega president. Pärnu presidentkonda kuulusid Pärnu, Viljandi, Tarvastu ja Helme distrikt (aastast 1589 staarostkond, mis jagunesid riigimõisateks). Presidentkonnad nimetati 1598. aastal ümber palatiinkondadeks ehk vojevoodkondadeks.

Pärnu vojevoodkond oli üks kolmest Liivimaal moodustatud Liivimaa hertsogkonna vojevoodkonnast Tartu ja Võnnu kõrval.^[1]

Liivimaa Poola riigimaadel moodustati halduspiirkondadena veel 20 staarostkonda ehk või kapitaniaati, millest Pärnu ja Tartu vojevoodkondade Lõuna-Eesti alale jäi 10, ning nendest 4 Pärnu vojevoodkonda. 1586. aastal eraldus Viljandi staarostkonna koosseisust Tarvastu staarostkond. Staarostid haldasid ka folvarke ehk Rzeczpospolita riigimõisu ning folvarkid haldasid staarostkonna teo- ja maksukohustega vakuseid ja hajatalusi^[2]. Läänistatud aadlimõisade valdus kuulus lääniaadlikele. Erinevalt aadlimõisate talupoegadest ei olnud riigi- ehk kroonumõisate talupojad sunnismaised. Staarostkondade valitsejate staarostite amet oli eluaegne ning ülitasuv, staarostid said endale 1/3 staarostkonnast laekuvast tulust. Staarostkonna läänistamisega läks staarostile lisaks laialdastele õigustele ka mitmeid kohustusi, millest üks oli kohustus territooriumi kaitsta ning selleks kohandati ka staarostkonnas kaitseehitisi.

1589. aastal kehtestatud "Ordinatio Livoniae I" määras pooled staarostiametitest poolakatele, pooled leedukatele. 1598. aastal aga vastu võetud "Ordinatio Livoniae II" määras kolmandiku staarostikohtadest kohalikule Liivimaa aadlile, kolmandiku Poola ja kolmandiku Leedu suurvürstiriigi aadlile.

Viljandi Jaani kirik 2007. aastal

Poola ajal tegutses Viljandis Viljandi linnakiriku katoliku vaimuliku^[3], ja praostina^[4] jesuiit Dionysius Fabricius, kelle tuntuim teos on neljaosaline Liivimaa ajalugu käsitlev "Livonicae Historiae compendiosa series, in quatuor digesta partes ab anno 1158 usque ad annum 1610". 17. sajandi esimestel kümnenditel võeti Viljandi frantsisklaste kloostrikirik (Viljandi Jaani kirik) kasutusele hävinud linnakiriku asemel.

Viljandi staarostkonnas olid Mõisaküla mõis, Vastemõisa mõis, Ryngo^[2][5], Malapermoyza^[2][6] riigimõisad^[7], Reineke vakus, Matapera vakus, Kurkundi vakus, Vastemõisa vakus^[8] ning aadlimõisad^[9]. Poola 1590. aasta adramaarevisjoni andmetel oli Viljandi linnuse staarostkonnas 22 maavaldajat, kellest 15 olid poolakad.^[10]

Staarostid

• 1582– , Martin Kazanowski, 1. poola staarost^[11]
• Baltasar Markowski^[11]
• 1586–1600, Marcin Kurcz^[12]

Pärast Liivimaa vallutamist rootslaste poolt läänistati staarostkonnad enamasti Rootsi kõrgaadlikele^[13], kuna nende endised Poola valdajad hukkusid sõjategevuses Rootsi-Poola sõjas või lahkusid Liivimaalt. Viljandi linnuse vallutasid 1600 rootslased 1600–1611 Rootsi-Poola sõjas ja edaspidi käis linnus Poola-Rootsi sõdades korduvalt käest kätte ja linnus oli 1611. aastaks purustatud. Rootsi kuningas Gustav II Adolf läänistas 1624. aastal Viljandi koos ümbrusega Liivimaa kindralkuberner (1622–1630) Jacob de la Gardiele, kui 14. märtsil 1624 andis talle Norrköpingi õiguse alusel Helme linnuse ja mõisa koos Jõgeveste ja Hummuliga, ning hiljem eraldatud Kärstna ja Lõvega, millele lisandusid veel Tarvastu ja Viljandi lossilään, Viljandi mõis koos Vastemõisaga.

Vaata ka

• Viljandi lossilään