Viru-Nigula kihelkond

Viru-Nigula kihelkond (saksa keeles Kirchspiel Maholm, lühend VNg) on ajalooline kihelkond ajaloolisel Virumaal ja Viru/Rakvere kreisis Eestimaa kubermangus. Kihelkonna saksakeelne nimi Maholm on tuletatud vanast Mahu kihelkonna nimest.

Viru-Nigula kirik

Kihelkond asutati 1220. aastatel Mahu kihelkonna põhjal ja selle aladele, mis oli osa ajaloolisest Virumaast.

Piirkonna ajalugu

Viru-Nigula piirkonnas on ka Kunda kultuuri leiukoht Lammasmägi.

Kihelkond piirnes idas Lüganuse ja läänes Haljala ning Rakvere kihelkonnaga.

Kihelkonna aladest jääb umbes kolmveerand (koos keskusega) nüüdisaegse Lääne-Virumaa aladele ja veerand Ida-Virumaa aladele.

Viru-Nigula kihelkonna territooriumi loodeosa moodustab Lääne-Virumaa koosseisu kuuluva Viru-Nigula valla, lääneosa Selja mõisa ümbrus ulatub ka endise Haljala kihelkonna maadele. Kihelkonna loodepiiril asub Kunda linn. Endise kihelkonna edelaosas, Ulvi mõisa piirkonda ulatub Vinni vald oma idapoolse territooriumiga. Kihelkonna lääneserv koos Andja mõisa piirkonnaga kuulub tänapäeval Rakvere valda.

Viru-Nigula kihelkonna idapoolsed alad kuuluvad tänapäeval Ida-Virumaa koosseisu: põhjapoolsemad alad Kalvi, Koogu ja Aseri piirkonnad kuuluvad Aseri valda, moodustades viimase tuumiku; lõunapoolsed alad aga Sonda ümbruses endisesse Sonda valda. Viru-Nigula kihelkonna idapiiril asub Kiviõli linn.

Viru-Nigula kihelkond kandis algselt ka Mahu ehk Maumi kirikukihelkonna nime, seda nimetust kandis Virumaal see osa, mis asetses Räpäläst ida pool ja Lemmust ning Pudivirust põhja pool, ulatudes välja Soome laheni. Muistne Mahu kihelkond oli suurem hilisemast Viru-Nigula kirikukihelkonnast. 12. sajandi vallutuseelne Virumaa koosnes viiest kihelkonnast: Rebala, Mahu, Askele, Alutaguse ja Lemmu.

Liivi sõja ajal 1658. aastal rüüstas Vene tsaari Aleksei Mihhailovitši sõjavägi Viru-Nigulat, põletades ühtlasi ka tema kivist kiriku ja kirikumõisa.

Viru-Nigula kihelkonna mõisad

Viru-Nigula kihelkonnas paiknes 18 mõisat – 1 kirikumõis, 10 rüütlimõisast peamõisat koos 6 kõrvalmõisaga ning 1 poolmõis. Sellele lisandus 9 karjamõisat.

• Viru-Nigula kirikumõis (Pastorat Maholm), asukoht tänapäeval Viru-Nigula vald
• Aarla mõis (Arla)
• Andja mõis (Addinal) rüütlimõis, Rakvere vald
• Aseri mõis (Asserien) Koogu kõrvalmõis, Aseri vald
• Haansalu mõis (Lilienhof) Pada kõrvalmõis
• Pikaristi poolmõis (Hohenkreuz), eraldati Samma mõisast^[1]
• Hurtja mõis e. Prüningi poolmõis (Ulrichsthal), eraldati Kabala mõisast
• Kabala mõis (Viru-Nigula) (Kappel, Kabbal) Pada kõrvalmõis, Vinni vald
• Kalvi mõis (Pöddes) rüütlimõis, Aseri vald
• Koogu mõis (Kook) rüütlimõis, Aseri vald
• Kunda mõis (Kunda) rüütlimõis, Viru-Nigula vald
• Lontova mõis (Blücher), Port-Kunda) poolmõis sadama staatuses, Kunda linn
• Maasika mõis (Masika)
• Malla mõis (Malla) rüütlimõis, Viru-Nigula vald
• Nugeri mõis (Nuggers)
• Nürimetsa poolmõis (Nürrimets)
• Ojaküla mõis (Ojakül)
• Oru mõis, (Orromois) Aseri mõisa karjamõis, Toila vald
• Pada mõis (Paddas) rüütlimõis, Viru-Nigula vald
• Pärna mõis (Magonid)
• Päsula mõis (Pesula)
• Rannamõisa mõis (Strandhof), Kalvi mõisa karjamõis
• Raudna mõis (Soudenall)
• Rihula mõis (Rihola)
• Salumä mõis (Sallomä)
• Samma mõis, (Samm) rüütlimõis, Viru-Nigula vald
• Satsu mõis (Satzo) Kalvi kõrvalmõis
• Sonda mõis (Sonda)
• Tüükri mõis (Dückern) Kalvi kõrvalmõis, Viru-Nigula vald
• Ulvi mõis (Oehrten) rüütlimõis, Vinni vald
• Unukse mõis (Unnuks) Vasta kõrvalmõis, Viru-Nigula vald
• Uue-Varudi mõis (Neu-Wartz)
• Vana-Varudi mõis (Alt-Wartz)
• Varudi mõis (Wardes) rüütlimõis, Viru-Nigula vald
• Vasta mõis (Waschel) rüütlimõis, Viru-Nigula vald

Eestimaa kubermangu Rakvere kreis. Liivimaa atlas (1798)

Viru-Nigula kihelkonna vallad

Viru-Nigula kihelkonna vallad alates aastast 1866:

• Aseri vald (1866–1891)
• Haansalu vald (Hansalu vald)^[küsitav]
• Kalvi vald (1866–1917)
• Kunda vald (1866–1891)
• Kunda-Malla vald (1891–1917)
• Malla vald (1866–1891)
• Pada vald (1866–1917)
• Samma vald (1866–1891)
• Ulvi vald (1866–1891)
• Unukse vald (1866–1891)
• Varudi vald (1866–1891)
• Vasta vald (1866–1891)

Kihelkonnakool

• Pikaristi kihelkonnakool