er

vaata ka: Er

Bretooni

Kontraktsioon

er [ɛr]

1. määrava artikli ar ja eessõna e kontraktsioon: sees, -s

Määrsõna

er

1. seal

Islandi

Tegusõnavorm

oleviku ainsuse 3. pööre sõnast vera ('olema')

1. on

Nimisõna (1)

er meessoost

1. kotkas

Vormid

• mitmus: eres

Eessõna

er

1. nimel, jaoks

Nimisõna

er meessoost

[ēr]

1. siil

Vormid

Kolmas käändkond.

Kääne	Ainsus	Mitmus
Nominatiiv	er	eres
Genitiiv	eris	erum
Daativ	eri	eribus
Akusatiiv	erem	eres
Ablatiiv	ere	eribus
Vokatiiv	er	eres

Rootsi

Asesõnavorm

er [ˈeːr]

omastav, daativ ja sihitav sõnast ni ('teie, te')

Asesõna

er [ˈeːr]

1. teie, te. Kasutatakse mitmuse teise isiku omastava asesõnana.

Imorgon kommer er nye lärare och ni ska flytta till era nya rum. – Homme tuleb teie uus õpetaja ja te kolite oma uutesse tubadesse.

1. Variandid:

   • kõnekeeles: eran

2. teie oma, teie.

   Var är bollarna? Är de här era? – Kus on pallid? Kas need on teie omad?

   Variandid:

   • kõnekeeles: eran

3. Teie, Te, teie, te. Kasutatakse viisaka teise isiku omastava asesõnana.

   Får jag be om ert pass? – Kas ma tohin teie passi paluda?

   Variandid:

   • kõnekeeles: eran

4. Teie oma, Teie, teie oma, teie.

   Är det verkligen ert? – Kas see on tõesti teie oma?

   Variandid:

   • kõnekeeles: eran

Vormid

• ühissoo omastav: er, ers
• kesksugu: ert
• mitmus: era

Fraasid

• era stackare
• Ers Majestät
• Ers Nåd

Asesõna

er

Taani

Tegusõnavorm

er [æɐ̯]

olevik sõnast være ('olema')

1. on
2. olen
3. oled
4. oleme
5. olete

Tšehhi

Nimisõna

er kesksoost

1. err, ärr. Täht r.

   Sünonüümid:

   • erko
   • Tõlked:
   • itaalia: erre
   • soome: är

2. Häälik r.

   Sünonüümid:

   • erko

Vormid

Ei käändu.

Türgi

Nimisõna

er [ɛɹ]

ار

1. mees. Täiskasvanud meessoost inimene.

   Sünonüümid:

   • erkek

2. mees. Sõdur.

   Sünonüümid:

   • nefer

3. mees. Meeskonnaliige.

   Sünonüümid:

   • nefer

Fraasid

• acemi er