Õigusriik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Õigusriik on eraomandit ja kodanikku kaitsev ühiskonnakord. Mõiste "õigusriik" pärineb saksa kultuuriruumist (sks Rechtsstaat), ingliskeelses maailmas kasutatakse mõisteid legal state, state of law, state of justice, state of rights või state based on justice and integrity.
See artikkel vajab toimetamist. |
Õigusriigi ühiskonnakorralduse aluseks on põhiseadus, mis sätestab võimude lahususe ulatuse ning määrab erinevate institutsioonide rollid, õigused, kohustused ja vastutuse. Kuigi territoriaalriigis kehtestatud õiguskord on sätestatud kodanikkonna domineeriva osa huvidest lähtudes ja kaitseb seda, võib seda siiski nimetada õigusriigiks, kui ka kapitali valitsev ja võimu teostav eliit peab alistuma ja järgima kirjalikult sätestatud õiguskorrale. Õigusriik on toimiv, kui selles on sõltumatu kohtuinstitutsioon, mis hindab millise vaidleva osapoole tegevus järgis sätestatud õiguskorda. Õigusriik tähendab õiglast, sõltumatut ja erapooletut kohtumõistmist.[1]
Õigusriik rõhutab ühiskondliku moraali ja sisemise eetika olulisust, kaitseb oma kodanike loomulikke õigusi ning ei seo ennast ühegi religiooniga (s.t riigireligioon puudub ning riik ja kirik on eraldatud).[2] Eesti Vabariigi põhiseaduse § 10 viitab selgesõnaliselt õigusriigile.
Õigusriik ja selle institutsioonid ei loo ega saa kehtestada õiglust, kuna õiglus on subjektiivne mõiste ja lähtub isikust, mitte seadusest.
Õigusriigi vastandiks on ebaõigusriik (sks Unrechtsstaat), milles õiguse sisu määrab haldusvõimu teostav valitsus või isevalitseja isiklikult (sks Obrigkeitsstaat või Nichtrechtsstaat).[3] Ebaõigusriigis on poliitilistel juhtidel ja ametnikel väga lai või piiramatu diskretsioon (otsustusruum): siis määrab subjektile antava kogu õiguse või selle puudumise poliitik või ametnik, mitte õigus. Ebaõigusriik võimaldab korruptsiooni ja süveneb korrumpeerumisel, jätkub "toiduahela" (sõltlased, kelle toimetuleku allikaks on valitseja jaotatavad rahad) loomisega ning tipneb kohtu-institutsiooni alistamisega võimu kandjate tahtele.
Õigusriigi vastandiks saab pidada ka nn. ametnike riiki, kus seadusest tulenevat õigust subjektil (riigialamal) ei ole, aga seadusest tuleneva õiguse annab (või on kohustatud andma) ametnik, st valitsus. Subjektile on jäänud õiguse (nt kasutada valminud ehitist) asemel õigus anuda õiguse andmist. Selliseks valitsusele kuuluvaks õiguseks saab Eestis pidada nt õigust paluda kasutusloa andmist. Sageli juhtub ametnikuõiguses, et ametnikul pole aega õigust anda (kasutuslubade andmise venimine), ametnik kardab teha keerulisi otsuseid, ametniku sekkub detailidesse, mis pole õiguskorrale oluline. Õigusriigi eesmärk peaks olema ametnikuõiguse vähendamine miinimumini.