iseloom
From Wiktionary, the free dictionary
Remove ads
Viro
Substantiivi
iseloom (gen. iseloomu, part. iseloomu)
Taivutus
Näytä/piilota taivutustaulukko
| yksikkö | monikko | |
| nominatiivi | iseloom | iseloomud |
| genetiivi | iseloomu | iseloomude |
| partitiivi | iseloomu | iseloome iseloomusid |
| illatiivi | iseloomu iseloomusse | iseloomudesse |
| inessiivi | iseloomus | iseloomudes |
| elatiivi | iseloomust | iseloomudest |
| allatiivi | iseloomule | iseloomudele |
| adessiivi | iseloomul | iseloomudel |
| ablatiivi | iseloomult | iseloomudelt |
| translatiivi | iseloomuks | iseloomudeks |
| terminatiivi | iseloomuni | iseloomudeni |
| essiivi | iseloomuna | iseloomudena |
| abessiivi | iseloomuta | iseloomudeta |
| komitatiivi | iseloomuga | iseloomudega |
Etymologia
Aiheesta muualla
- iseloom Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
- Eesti keele põhisõnavara sõnastik : iseloom
Remove ads
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads