keha

Viro

Substantiivi

keha (gen keha, part keha, adit kehha)

1. keho, elävän olion ruumis
2. (fysiikka, matematiikka) kappale

Taivutus

• ÕS 2013 tyyppi 17i (pesa)

• yksikon illatiivi kehasse ja kehha
• monikon partitiivi kehi ja kehasid

Liittyvät sanat

• laip

Yhdyssanat

• kehaline
• kehakultuur
• alakeha, allkeha, eeskeha, keskkeha, tagakeha, ülakeha
• inimkeha, lihakeha, loomakeha, surnukeha

Aiheesta muualla

• keha Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• keha sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)

Lähteet

• Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.