kiil

From Wiktionary, the free dictionary

Remove ads

Viro

Substantiivi

kiil

  1. köli

Aiheesta muualla

  • kiil Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
  • kiil sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)

Võro

Substantiivi

kiil (yks. gen. keele, yks. part. kiilt)

  1. kieli
  2. (kielitiede) kieli
    võro kiilvõro, võron kieli
    Ma taia ei üttegiq synna soomö kiilt. – En osaa sanaakaan suomea.

Liittyvät sanat

  • (kasveja) kärekiil, pinikiil
Kielitiede
  • kiilne
  • keeleoppus, keelekõrraldus, keeletiieq
  • kiilkund
  • imäkiil, kiräkiil, maakiil, pudrokiil, räägiskiil, umbkiil
  • eesti kiil, võro kiil

Substantiivi

kiil (yks. gen. kiilu, yks. part. kiilu)

  1. kiila
Remove ads

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads