vaim

Viro

Substantiivi

vaim (gen. vaimu, part. vaimu)

1. henki; sielu

   keha ja vaim – ruumis ja sielu

   seaduse kirjatäht ja vaim – lain kirjain ja henki

   Töökohal valitses halb vaim. – Työpaikalla vallitsi/oli huono henki.

2. haltija, haamu, kummitus t. muu henkiolento

   kuri vaim – paha henki

3. (hist.) kartanossa päivätyötä tehnyt nainen tai poika

   Teomeeste ja vaimude raske elu teoorjuse ajal. – Päivätyömiesten, naisten ja lasten raskas elämä työorjuuden aikana.

Taivutus

• ÕS 2018 tyyppi 22e (r`iik) riik

  Näytä/piilota taivutustaulukko

	yksikkö	monikko
nominatiivi	vaim	vaimud
genetiivi	vaimu	vaimude
partitiivi	vaimu	vaime vaimusid
illatiivi	vaimu vaimusse	vaimudesse
inessiivi	vaimus	vaimudes
elatiivi	vaimust	vaimudest
allatiivi	vaimule	vaimudele
adessiivi	vaimul	vaimudel
ablatiivi	vaimult	vaimudelt
translatiivi	vaimuks	vaimudeks
terminatiivi	vaimuni	vaimudeni
essiivi	vaimuna	vaimudena
abessiivi	vaimuta	vaimudeta
komitatiivi	vaimuga	vaimudega

Aiheesta muualla

• vaim Eesti Keele Instituutin viro–suomi-sanakirjassa (viroksi)
• vaim sanastossa [PSV] Eesti keele põhisõnavara sõnastik (viroksi)

Lähteet

• Eesti-soome sõnaraamat / Paul Kokla et al. – Tallinn : Valgus, [1990] 2007.

• Eesti keele seletav sõnaraamat / Eesti Keele Instituut ; toimetanud Margit Langemets ... et al. . Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2009.

Verkkoversio: EKSS "Eesti keele seletav sõnaraamat"

• Eesti õigekeelsussõnaraamat : ÕS 2013 / toimetanud Tiiu Erelt ; koostanud Tiiu Erelt, Tiina Leemets, Sirje Mäearu, Maire Raadik ; Eesti Keele Instituut. Tallinn : Eesti Keele Sihtasutus, 2013.

Verkkoversio: ÕS 2013