Guatemaala/fe
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Guatemaala, amtelk at Republiik faan Guatemaala (üüb Spaans: Guatemala an República de Guatemala) as en lun uun Madel-Ameerika. At lun leit uun a süüd faan't hualeweilun Yucatán. Uun a nuurd an waast leit Meksiko, uun a nuurduast a Kariibik, uun a uast Belize, uun a süüduast Honduuras, uun a süüd El Salwadoor an uun a süüdwaast as a Pasiifik. At lun hee 16.858.333 lidj (2020)[1]. At hoodsteed faan't lun as Guatemala-Steed.
![]() |


Remove ads
Geografii
Guatemaala as det traadgratst lun uun Madel-Ameerika. Det as bal sööwensis grater üüs Sleeswich-Holstian.
A grensen:
- tu Belize (266 km) lung.
- tu El Salwadoor (203 km) lung.
- tu Honduuras (256 km) lung.
- tu Meksiko (962 km) lung.
De huuchst ponkt uun't lun as Tajumulco (4220 m), en ialberig, wat uun a süüdwaast faan't lun stäänt.
Kliima
Guatemaala hee'n troopisk kliima.
Temperatüür an Rin uun Guatemala-Steed, Guatemaala
Efter: wetterkontor.de |
Steeden
Dön tjiin gratst steeden uun't lun san:
Indialing faan Ferwalting
At lun hee 22 departmenten.
Remove ads
Befölkring
Spriiken
Det amtelk spriik faan't lun as Spaans.
Histoore

A nööm "Guatemaala" komt faan det Nahuatl wurd Cuauhtemallan of "steed faan föl buumer". A Maya san dön iinbäären lidj faan't lun faan Guatemala faan nü. Jo bagd föl steeden.
Guatemaala wurd uun det 16. juarhunert en spaans kolonii. Det wurd de 15. September 1821 suwereen an wiar faan 1821 tu 1823 dial faan det Meksikaans Keiserrik. Det wiar faan 1823 tu de 13. April 1839 dial faan det Sentraalameerikoons Konföderatschuun.
Politiik
Guatemaala as en republiik. A president faan't lun sant de 14. Janewoore 2020 as Alejandro Giammattei.
Kwelen
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads