Hamborj
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Hambörj (öö. Hamborag, fe. Hamborig) as en bundeslönj än stää önj Nord-Tjüschlönj. Jü stää lait bai e Elbe, än as jü tweegrutste stää foon Tjüschlönj än jü soowentgrutste stää foon di Europäische Union. Deer booge 1,77 milion mansche (märts 2009).
 Täkst aw mooringer frasch |
 Söl'ring |
Hambörj as en sportstää. Et jeeft tou profäsjonäle fäitbåålmoonschape, Hamburg SV (spaald önj e HSH Nordbank Arena) än FC St. Pauli (spaald önjt Millerntor-Stadion)än 780 sportfloosen ma 500.000 lasmoote.
Jü stää as berüümt for 'Reeperbahn', 'St. Pauli-Landungsbrücken', dåt rädjhüs, di 'Hamburger Dom' än forålem di siie Alster önj e banestää.
Remove ads
Histoori
- Da jarste mansche kaame amenbai dåt 4e iirhunert önjt gebiit. Twasche dåt 4e än 6e iirhunert kaame da Saksen eefter dåt gebiit nordlich foon di Elbe.
- Önj dåt iir 810 baget Charles di Grute en krastlike schörk önjt norde foon sin kiningrik. As ferbading for da saksische än slavische ståme, bage hi dåt Sloot 'Hammaburg' weer nü jü duumschörk as.
- Önj dåt iir 831 wårt bai e Hammaburg en bäisduum foon Lodewik di Fromme grünläit. Kort eefter jü diiling foon dåt Frankische Rik kaama da fikinger än lääder da slaven önjt gebiit, än di oortbäisschop fleetet eefter Bremen.
- Di noome 'Hammaburg' wårt jarst dokumimäntiirt önj 832.
- Önj 1189 füng jü stää ruchte tou önjtwikling foon sin huuwen. Önjt madåler wårt jü stää en wichti säntrum for hoonel.
- Önjtwikling foon stäämöör, wat diling nuch tu siien as önj da strootnoome sü as Steintor, Millerntor än Alstertor. Önj jüheere tid san uk foole kloostere baget.
- 1270 Dåt Ordelbook gesäts treet önj kreeft.
- 5 august 1284: Brönj önj e stää.
- 292 Di rädj foon Hambörj wårt legislatiiwe måcht.
.jpg)
- Önj 1350 as di pest önj Hambörj, 6000 düüse.
- 1410 Hambörj füngt sin jarste ferfooting.
- 1629 Hambörj as evangeelisch-luthers. Wilert di reformasjoon namt dåt inboogertål tu.
- Önj dåt iir 1619 as Hambörj jü grutste stää önj Tjüschlönj.
- 1813 - 1814 Hambörj wårt önj da Napoleonskrich önjfålen foon en russische floose.
- 1815 Hamörj kamt bait Tjüsche Bund.
- Prüüsen än Ååstenrik heewe krich ma Dånmark, Hambörj hiirt ai mör tu Dånmark.
- Önj 1871 wårt Hambörj en diilj foon dåt Tjüsche Rik.
- 1937 Hambörj füngt en pårt foon Needersaksen än Slaswik-Holstiinj, dåt dånsche Altona inklusiiwe.
- Önj e Tweed Wråålkrich wårt mör as 50 % rungeniirt.
- Döör jü stormflödj foon 1962 stärwe 315 mansche än 60.000 wårde ewakuiirt.
Remove ads
Administratiiwe iinjhäide
Hambörj as iinjdiilt önj krise ma näiden:
- Hamburg-Mitte: Hamburg-Altstadt, Billbrook, Billstedt, Borgfelde, Finkenwerder, Hamm-Nord, Hamm-Mitte, Hamm-Süd, Hammerbrook, Horn, Kleiner Grasbrook, Klostertor, Hamburg-Neustadt, Neuwerk (ailönj önj e Elbe bai Cuxhuuwen), Rothenburgsort, St. Georg, St. Pauli, Steinwerder, Veddel, Waltershof
- Altona: Altona-Altstadt, Altona-Nord, Ottensen, Ahrenfeld, Groß Flottbek, Iserbrook, Lurup, Osdorf, Blankenese, Nienstedten, Othmarschen, Rissen, Sülldorf
- Eimsbüttel: Eidelstedt, Eimsbüttel, Harvestehude, Hoheluft-West, Lokstedt, Niendorf, Rotherbaum, Schnelsen, Stellingen
- Hamburg-Nord: Alsterdorf, Eppendorf, Groß Borstel, Hoheluft-Ost, Winterhude, Fuhlsbüttel, Langenhorn, Ohlsdorf, Hamburg-Barmbek-Süd, Hamburg-Barmbek-Nord, Dulsberg, Hohenfelde, Uhlenhorst
- Wandsbek: Wandsbek ma Alstertal, Bramfeld, Rahlstedt, Walddörfer
- Bergedorf: Bergedorf, Lohbrügge, Vierlande, Marschlande
- Harburg: Eißendorf, Gut Moor, Harburg, Heimfeld, Langenbek, Marmstorf, Neuland, Rönneburg, Sinstorf, Wilstorf, Wilhelmsburg, Altenwerder, Cranz, Francop, Hausbruch, Moorburg, Neuenfelde og Neugraben-Fischbek
Remove ads
Bile
Peter Tschentscher, 2018
.jpg)
Sii uk
Ekstärne haanewisinge
Kwäle
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads