Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
Estlands nasjonalsang / From Wikipedia, the free encyclopedia
«Mu isamaa, mu õnn ja rõõm» («Mitt fedreland, min lykke og glede») ble antatt til Republikken Estlands nasjonalsang (estisk: riigihümn eller rahvushümn) i 1920 og 1990 i Den estiske sosialistiske sovjetrepublikk. Mellom 1944 og 1990 hadde sovjetrepublikken en annen sang, Jää kestma, Kalevite kange rahvas, med mer sosialistisk anslag som sin hymne.
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm | |||
---|---|---|---|
Norsk navn | Mitt fedreland, min lykke og glede | ||
Land | Estland | ||
Tekst | Johann Voldemar Jannsen | ||
Komponist | Fredrik Pacius | ||
Innført | 1920 | ||
Språk | Estisk | ||
Multimedia | |||
Lyd | |||
Tekstforfatter er Johann Voldemar Jannsen, komponist (1848) er Fredrik Pacius (også stavet Friedrich Pacius).[1] Sangen ble første gang presentert for kor ved Estlands store sangfestival i Tartu i 1869, og ble raskt et symbol på Estlands nasjonale gjenfødelse.
Et interessant aspekt er at Finland benytter samme melodi i sin nasjonalsang.
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
Kui kaunis oled sa!
Ei leia mina iial teal
See suure laia ilma peal,
Mis mull' nii armas oleks ka
Kui sa mu isamaa!
Sa oled mind ju sünnitand
Ja üles kasvatand;
Sind tänan mina alati
Ja jään sul truuiks surmani!
Mul kõige armsam oled sa,
Mu kallis isamaa!
Su üle Jumal valvaku,
Mu armas isamaa!
Ta olgu sinu kaitseja
Ja võtku rohkest' õnnista
Mis iial ette võtad sa,
Mu kallis isamaa!