Omoseksualidade
From Wikipedia, the free encyclopedia
Omoseksualidade (hosi lia-gregu lakin ὁμός, iguál, no lia-latín sexus, seksu) refere ba karaterístika, kondisaun no kualidade naran entidade moris nian (umanu ka lae) ida-ne'ebé sente atrasaun fíziku, estétiku no/ka emosionál ba entidade moris seluk ho seksu ka jéneru hanesan. Enkuantu orientasaun seksuál, omoseksualidade refere ba "padraun persistente esperiénsia seksuál, afetivu no romántiku sira-nian" ho prinsipál no ho eskluzivu entre ema ho seksu hanesan; "mós nia refere ba indivíduu ho sensu identidade pesoál no sosiál bazeadu ba atrasaun sira-ne'ebá, enkuantu ema ne'ebá manifesta komportamentu sira no adere nia an ba komunidade ema sira-ne'ebé kompartilla orientasaun seksuál hanesan".[1][2]
Omoseksualidade ne'e ida kategoria prinsipál sira-nian orientasaun seksuál nian, rabat biseksualidade, panseksualidade, eteroseksualidade no aseksualidade. Mós nia hetan rejistra iha kreis 5 000 espésie no ne'e hetan estuda di'ak no hetan komprova ho natoon iha kreis 500 sira-nian), no ema sira inklui minoria signifikativu sira ho entidade diversu sira hanesan mamíferu sira, manu-fuik sira no platelminte sira.[3][4] Prevalénsia homoseksualidade nian iha umanu sira-nia leet susar atu determina ho presizaun;[5] iha sosiedade loromonu modernu, estudu prinsipál sira hatudu prevalénsia hosi 2% ba 13% indivíduu omoseksuál sira-nian iha populasaun,[6][7][8][9][10][11][12][13][14][15] enkuantu estudu sira seluk sujere katak aprosimadamente 22% populasaun nian hato'o grau ruma tendénsia omoseksuál nian.[16]
Tuir ai-knanoik umanidade nian, knesan individuál sira omoseksualidade nian hetan admira, tolera ka kondena, haktuir norma seksuál vijente sira iha kultura no otas oioin bainhira sira mosu tiha. Bainhira sira hetan admira, knesan sira-ne'ebá hetan fó-entende nu'udar maneira atu hadi'a sosiedade;[17] bainhira sira hetan kondena, sira hetan konsidera pekadu ka tipu ruma moras nian no, iha kazu balu, sira hetan haluli hosi lei. Hori meadu sékuku XX, omoseksualidade hetan desklasifika gradualmente nu'udar moras no hetan deskriminaliza iha rain dezenvolvidu kuaze hotu-hotu no iha maioria mundu loromonu nian.[18] Entretantu, estatutu juríriku relasaun omoseksuál sira-nian sei varia tebetebes hosi rain ida ba seluk ida. Enkuantu, iha rain balu, kazamentu entre ema sira ho seksu hanesan hetan legaliza; iha seluseluk, komportamentu omoseksuál balu krime sira ho penalidade kruél sira, entre ne'ebé pena mate nian (porezemplu, Iraun kondena ema omoseksuál sira ba enforkamentu, enkuantu Arábia Saudita lapida sira).[19]
Organizasaun mahuluk sira saude nian (ne'ebé inklui psikolojia) afirma katak omoseksualidade ka biseksualidade karaterístika kompativel ho saude mentál no ho ajustamentu sosiál normál netik; instituisaun médiku hirak-ne'e mós la rekomenda katak ema sira tenta seluk sira-nia kondisaun seksuál, tan, aleinde ne'e la'os efikás, ne'e bele kauza estragu psikolójiku sira.[20][21] Iha tinan 1973, omoseksualidade hakmate hetan klasifika tiha nu'udar transtornu, bainhira nia hetan hasai tiha hosi Matadalan Diagnóstiku no Estatístiku Transtornu Mentál sira-nian (DSM) Asosiasaun Amerikanu Psikiatria nian. Iha tinan 1975, Asosiasaun Amerikanu Psikolojia nian adota tiha prosedimentu hanesan.[22] Iha Brazíl, iha tinan 1984, Asosiasaun Brazileiru Psikiatria nian (ABP) pozisiona tiha an hasoru diskriminasaun no konsidera tiha omoseksualidade hanesan buat ruma ne'ebé la halo aat ba sosiedade.[23] Iha 1985, ABP hetan tuir hosi Konsellu Federál Psikolojia nian (CFP), ne'ebé hakmate konsidera tiha omoseksualidade nu'udar desviu seksuál no, iha 1999, hari'i tiha regra sira ba atuasaun psikólogu sira-nian iha relasaun ba lia-husu sira orientasaun seksuál nian no deklara tiha katak "omoseksualidade la konstitui moras mós lae distúrbiu mós lae perversaun" no katak psikólogu sira labele kolabora ho eventu sira no servisu sira ne'ebé propoin terapia reorientasaun seksuál nian.[24][25] Iha loron 17 Maiu tinan 1990, Asembleia-jerál Organizasaun Mundiál Saúde nian (OMS) hasai tiha omoseksualidade hosi lista moras mentál sira-nian, Klasifikasaun Internasionál Moras sira-nian (CID), data ne'ebé ona hetan selebra nu'udar Loron Internasionál hasoru Omofobia.[22][25] Ikusliu, iha 1991, Amnistia Internasionál ona konsidera diskriminasaun hasoru ema omoseksuál sira nu'udar violasaun direitu umanu sira-nian.[25]