Fermi Enriko

Enriko Fermi (ital.: Enrico Fermi [enˈriːko ˈfermi]; sünd. 29. sügüz'ku 1901, Rim, Italii, — kol. 28. kül'mku, 1954, Čikago, Illinois-štat, AÜV) oli italijalaine fizikantedomez', šingoti kut teoretižen, muga kodvan-ki fizikad.

Fermi Enriko
ital.: Enrico Fermi[1]
Enriko Fermi fotokuval voziden 1943 i 1949 keskes
radmižen toižend:	fizikanmez', theoretical physicist, tuumafüüsik, õppejõud, leiutaja
sündundan dat:	29. sügüz’ku 1901
sündundan sijaduz:	Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).
valdkund:	Itaalia kuningriik[d]  Italii[2][3][4][1]  Amerikan Ühtenzoittud Valdkundad[5][6][1]
kolendan dat:	28. kül'mku 1954(1954-11-28)[7][8][9][10][1][11][12][13][14][15] (53 vot)
kolendan sijaduz:	Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).
avtograf:
Fermi Enriko VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš

Tedomez' sai vn 1938 Nobelän premijad fizikas sündnuziden neitronsädegoičendal uziden radioaktivižiden elementoiden olendan olmas todestamižes i sidodud sihe südäitukuižiden reakcijoiden avaiduses vitkoiden neitroniden tagut.

Tedotöd

Fermi tegi suren tondan südäitukuižhe fizikha, elementarižiden henegiden fizikha, kvantižen i statistižen mehanikan šingoteshe. Sädi beta-čihodamižen i neitroniden hillendusen teorijoid. Ezmäine südäitukuine reaktor (Čikago, 1942) oli saudud hänen melen i ohjastusen mödhe. Om atombomban ühten sädajišpäi.

Biografii

Enriko Fermi oli sündnu raudteradnikan i opendajan kanzha. Sirdi AÜV:oihe perehenke Nobelän premijan samižen jäl'ghe vl 1939, viž universitetad kucuiba Enriko Fermid professoran radnikusele. Sen ližaks, hänen ak oli evrejalaine augotižlibundan mödhe, i sil-žo aigal Italii vahvišti käskusid necidä rahvast vaste.

Fermi da hänen Laura-ak saiba amerikašt rahvahanikust vl 1944. Edel surmad Fermi pördui Evropha da lugi lekcijoid, koli südäikohtun rakaspäi. Sai 14 AÜV:oiden patentad (oma pästtud vll 1940−1961).

Mušt tedomehes

Ned oma nimitadud tedomehen muštoks: himine sadanz' fermii-element, krater Kudmaižen tagapolel (1970), pidusen märičendühtnik, fermi-gaz, fermi-nozoluz, tazopind, pind, paradoks, vn 1955 Riman «EUR Fermi»-metrostancii, vn 2006 Turinan «Fermi»-metrostancii, Riman üks' irdoišpäi, kaks' atomreaktorad Mičigan-štatas i atomelektrostancii 50 km lodeheze Turin-lidnaspäi.