Rim

Rim (latin. i ital.: Roma [ˈroːma]) om Italijan pälidn da kaikiš suremb lidn. Se om Lacio-agjan da mülütadud sihe Metropolitenižen Rim-lidnan administrativižeks keskuseks mugažo.

Rim
Roma

Lidnanznam	Flag
Valdkund	Italii
Eläjiden lugu (2019)	2,860,009 ristitud
Pind	1,285 km²
Pämez'	Roberto Gual'tjeri (reduku 2021—, Roberto Gualtieri)
Telefonkod	+39−06
Aigvö	tal'vel UTC+1, kezal UTC+2

Lidnan kart (2024)

Vodel 1960 Kezaližed Olimpižed vändod mäniba Rimas.

Istorii

Legendan mödhe Romul- da Rem-vellesed, kudambad kazvoiba Tibranjogen randal, kerdan ridaškanziba; Romul rikoi Remad, pani lidnan alust Tibran hural randal vl 753 EME da kändihe sen ezmäižeks carikš.

Rim om üks' kaikiš vanhembiš lidnoišpäi Mal, Rimalaižen imperijan amuine pälidn. Oficialižetomad nimed: «Igähine lidn» i «Lidn seičemel kukhal».

Rim šingotase pälidnan funkcijoil i holitišil päpaloin, ei ole jügedan industrijan sarakoid. Rahvahidenkeskeižed aluzkundad i niiden filialad ratas Italijan pälidnas, sen paloin ÜRO:n Mail'man söndtavaroiden organizacii (FAO). Italijan suriden kompanijoiden päfaterad oma Rimas, niiden kesken järedad Enel, Eni, Telecom Italia. Ižandusen päsarakod oma turizm, tedoidused, sauvond, kommertine (bankad eriližešti), IT-sarak, aerokosmine, sodakaičendan, telekommunikacine.

Geografijan andmused

Lidnan sijaduz om Tibr-jogen molembil randoil, lidnfartalad seištas 13..139 m korktusil, 21 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Rim sädab Rim-Fjumičinon lidnaglomeracijad Fjumičino-lidnanke da avanportanke (rahvahidenkeskeine lendimport radab siš).

Kaikiš penemb Mal Vatikan-valdkund sijadase Riman territorijan südäimes.

Klimat om subtropine Keskmeren, päivoikaz vodes läbi. Voden keskmäine lämuz om +15,8 C°, heinkun-elokun +25,1..+25,4 C°, kezakun i sügüz'kun +22,5 i +21,0 C°, tal'vkun-uhokun +7,5..+8,5 C°. Ekstremumad oma −11,0 C° (viluku) i +42,9 C° (heinku 2023). Kezaaigan minimum om +5,6 C° (kezaku), tal'vaigan maksimum om +23,0 C° (uhoku). Ei voi panda halad semendkus-redukus (redukun minimum om +0,8 C°). Paneb sadegid 752 mm vodes, enamba redukus-tal'vkus (88..108 mm kus), vähemba kezakus-elokus (20..30 mm kus). Voib paneškata lunt erasel-se tal'vel, lumilanktendad oma harvad lujas. Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 63..70 % röunoiš keväz'kus-sügüz'kus, 76..78 % kül'mkus-vilukus. Meriveden lämuz vajehtase kuidme +13,9 (uhoku) ..+25,0 C° (eloku) röunoiš, ülitab +21 C° kezakus-redukus.

Lidnan municipijad (ital.: municipi) nomer I..XV vspäi 2013, vn 2020 kart

Eläjad

Lidnan eläjiden lugu om enamba mi 2,8 millionad ristituid. Kaikiš suremb lidnan ristitišt oli 2 840 259 eläjad vl 1981 i 2 870 493 eläjad vl 2014 1287,36 km² pindal. Enamba mi 4,3 mln ristituid elädas kaikes lidnaglomeracijas (2020).

Transport

Avtobusad, taksid, ezilidnelektrojonused, penes märas trolleibusad i tramvaid, oma kundaližeks transportaks lidnas. Rim om znamasižeks transportsol'meks, sijadase valdkundan keskuzpalas. Rengazavtoted ümbärtas pälidnad. Kaks' päraudtestancijad ratas: Termini, Tiburtin. Vspäi 1955 metro radab lidnas (vspäi 2018 om koume jonod, 74 stancijad, 60 km raudted).

Kaik kaks' rahvahidenkeskešt lendimportad ratas lidnaglomeracijas. Rahvahidenkeskeine civiline Rim-Fjumičino-lendimport Leonardo da Vinčin nimed^[1] (FCO / LIRF, 43,5 mln passažiroid vl 2019) sijadase 30 km suvipäivlaskmha lidnan keskusespäi, tehtas reisid mail'madme i Italijadme. Soda- da civiline Rim-Čampino-lendimport^[2] (CIA / LIRA, 5,8 mln passažiroid vl 2015) radab 15 km suvipäivnouzmha Riman keskusespäi, tehtas reisid Evropan maidme, čarterreisid Keskmeren regionadme.

Mel'heižtahod

Rim om Italijan znamasine turistine keskuz. Siš om äjad tetabad mel'heižtahod: Riman forum, Kolizei, Panteon, Pühän Pavlan päjumalanpert' i m. e.

Galerei

• 
  Riman forum (2005)
• 
  «Trevi»-fontan (2015)
• 
  Pühän Pavlan bazilikjumalanpert', vn 2012 nägu
• 
  Pühän Petran torg ühtennimiženno pühäpertinno vn 2007 sulakus, Vatikan
• 
  Panteon vl 2022

Kolizei i Konstantinan triumfaline verai vl 2008

Azjaližen EUR-rajonan ühthine nägu (2008. voz' vai sen aigemba)

Rahvahidenkeskeižed kosketused

Vodespäi 1956 Pariž om Riman üks'jäižeks sebruzlidnaks («Vaiše Pariž om Riman arvoine; vaiše Rim om Parižan arvoine»). No Rimal om völ enamb 20 partnörlidnad (niiden kesken Kijev).