Kepler Johannes

Johannes Kepler (mugažo saksan kelel, virktas [joˈhanəs ˈkɛplɐ, -nɛs -]; sünd. 27. tal'vku 1571, Vail' der Štadt, Pühä Rimalaine imperii — kol. 15. kül'mku 1630, Regensburg, Pühä Rimalaine imperii) oli saksalaine optikantedomez' i matematikantedomez', astronom da filosof. Kirjuti latinan kelel.

Kepler Johannes
saks.: Johannes Kepler
Vn 1620 Johannes Kepleran portret, pirdai om tundmatoi
nimi sündundan jäl'ghe:	saks.: Johannes Kepler
radmižen toižend:	loodusteadlane, astroloog, Protestant theologian, matematikanmez', astronoom, muusikateadlane, fizikanmez', kosmoloog, muusikateoreetik, filosof, kirjutai, opendai, leiutaja
sündundan dat:	27. tal’vku 1571
sündundan sijaduz:	Weil der Stadt[d], free imperial city of Weil der Stadt[d], Saksa-Rooma riik[d][1][2]
valdkund:	Württembergi hertsogkond[d]  Saksa-Rooma riik[d]
kolendan dat:	Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).
kolendan sijaduz:	Regensburg[d], Saksa-Rooma riik[d][3]
tat:	Heinrich Kepler[d][4]
mam:	Katharina Kepler[d]
avtograf:
Kepler Johannes VikiAitas

Tedomez' avaiži Kepleran koume astronomišt käskust ičeze i Tiho Brage-astronoman kaclemižiden alusel, mi laski Isaak Njutonale löuta Mail'man jügusen käskust.

Biografii

Johannes openui školas jumalankodinno, sid' Tübingenan universitetas. Sen aigan religiozižes kundas matematik i astronomii mülüiba čomamahtoihe, i mez' sai čomamahtoiden bakalavran arvod (1588) da magistran arvod (1591). Vll 1594−1600 radoi Gracan universitetas, no kut protestant pageni Pragha, möhemba eli Lincas i Ul'mas.

Kepler oli naižiš kahtišti. Kaks' last kazvoihe ezmäižes naindaspäi i nell' jäihe elegil kahtendes akaspäi, sil aigal paharuben pošav oli Evropas.

Valitud sädused

• «Mysterium cosmographicum» (Mail'man sauvondan peitused, 1596)
• «Astronomiae Pars Optica» (Optik astronomijan palaks, 1604)
• «Astronomia nova» (Uz' astronomii, 1609)
• «Dioptrice» (Dioptrik, 1611)
• «Nova stereometria doliorum vinariorum» (Vinbučiden uz' stereometrii, 1615)
• «Harmonices Mundi» (Mirun garmonii, 1619)
• «Tabulae Rudolphinae» (Rudol'fan tabluded, 1627)

Kaik om pästtud 22 tomad tedoiduztöid Kepleran surman jäl'ghe. Tedotöiden arhivan pen' pala om kadonu, Piterin Tedoakademii osti tobjad palad (18 tomad) vl 1774. Kepleran arhiv kaičese Piteriš.