Kilogramm
From Wikipedia, the free encyclopedia
Remove ads
Kilogramm om massan märičendühtnik. Om rahvahidenkeskeižen SI-sisteman päižes seičemes märičendühtnikaspäi, niišpäi om üks'jäine prefiksanke (kilo-). Rahvahidenkeskeine znamoičend om kg.

Etimologii
Kilogramm-sana libub francijan kelen kilogramme-sanaspäi (om fiksiruidud vl 1795[1]), a se om sätud grekan kelen sanoišpäi: grek.: χίλιοι hilioi «tuha» i grek.: γράμμα gramma «pen' veduz»[2]. Vl 1797 sana putui anglijan kel'he, sid' leviganzi mail'madme[3].
Märhapanend
Vahvištadud vn 2018 kül'mkus märhapanendan mödhe, kilogramm om massan suruz, panese Plankan kaikenaigaižen 6,62607015⋅10−34-znamoičendha tazostadud tarkoikti, konz se om ozutadud SI:n Dž⋅s-ühtnikan kal't, kudamb om ekvivalentine kg⋅m2⋅s−1-ühtnikale.
Vn 2019 semendku 20. päivhäsai märhapanihe kilogrammad etalonal cilindran nägul. Se kogoneb ühthesuladusespäi, kudamban mülünd om platin (ühesa kümnendest) i iridii (kümnendez). Etalonan kopijad kaičesoiš mail'man suriš maiš.
Kodielos kilogramm om puhthan himižikš veden 1 dm³ massha tazostadud sen maksimaližen ninevuden lämudel (läz +4 C°), mugoman znamoičendan tarkoiktuz om ±0,2 %. Kirjutimen saub vedab läz üht grammad.
Remove ads
Ühtnikad kilogramman alusel
1 gramm = 10−3 kg. Sätas ližaühtnikoid kilogramman alusel SI-sisteman standartižiden prefiksoiden abul.
Ottas kävutamižhe tonnad (t) megagramman (Mg) sijas. Nened märičendühtnikad oma märicemha atombomban vägevut trotilan ekvivalentas: kilotonn gigagramman (Gg) sijas, megatonn teragramman (Tg) sijas.
Kacu mugažo
- Centner
- Kilogramm-vägi
Homaičendad
Irdkosketused
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Remove ads