Lome

From Wikipedia, the free encyclopedia

Lome
Remove ads

Lome (franc.: Lomé, eve: Lome) om Togon pälidn, kaikiš suremb lidn da meriport. Se om Mererandaližen agjan administrativižeks keskuseks mugažo.

Quick facts

Istorii

Eländpunktan aluz om pandud eve-rahvahal 18. voz'sadal. Vspäi 1882 Bei-Bič-külä kändihe torguindan keskuseks nügüdläižen lidnan sijas. Ezmäižed merivaldmad oliba saudud vl 1904, päraudtestancii — vl 1905, vaumitihe merikaran vodele 1968. Pälidn valdkundan ripmatomuden aigaspäi (1960).

Lome šingotase eksportan meriportal (kofe, kakao, kopr, pal'mvoi), metallurgižel tegimel i kivivoin ümbriradmižel.

Remove ads

Geografijan andmused

Lidn sijadase valdkundan suves, Gvinejan lahten randal, 10 m ü.m.t. keskmäižel korktusel. Om konurbacijas Ganan Aflao-lidnanke päivlaskmas.

Klimat om tropižen savannan, päivoikaz päiči kezakus-sügüz'kus. Il'man i meriveden keskmäine lämuz vajehtase +25..+30 C° röunoiš kuidme, ekstremumad oma +15,2 C° (viluku) i +38,1 C° (kül'mku). Paneb sadegid 830 mm vodes, enamba kaiked semendkus-kezakus (149..180 mm kus), kuiv sezon oleskeleb kül'mkus-uhokus (8..20 mm kus). Kun keskmäine relätivine nepsuz vajehtase 79..87 % röunoiš voden aigan.

Remove ads

Eläjad

Vl 1960 kaik 85 tuh. ristituid elihe lidnas. Vl 2010 lidnan eläjiden lugu oli 837 437 ristitud, lidnaglomeracijan — 1 477 660 ristitud 280 km² pindal. Kaikiš suremb lidnan ristitišt om nügüd'. Lidnaglomeracijan ristitišt om 2,2 mln eläjid sil-žo pindal (vn 2022 andmused), valdkundan nelländez.

Lomen universitet[1] (franc.: Université de Lomé) om Togon kaikiš suremb (alusenpanend 1970, 44,5 tuh. üläopenikoid vl 2015), vhesai 2001 sen nimituz oli Beninan universitet. Amerikan, Britanijan i Francijan rahvahidenkeskeižed školad ratas lidnas.

Galerei

Homaičendad

Irdkosketused

Loading related searches...

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.

Remove ads