Rezerford Ernest

Ernest Rezerford-ižand (angl.: Ernest Rutherford; sünd. 30. eloku 1871, Spring-Gruv-žilo, Uz' Zelandii — kol. 19. reduku 1937, Kembridž, Anglii, Sur' Britanii) oli britanine fizikantedomez' udenzelandijan augotižlibundanke.

Rezerford Ernest
angl.: Ernest Rutherford[1]
Ernest Rezerfordan fotokuva
radmižen toižend:	tuumafüüsik, himik, fizikanmez', professor, politikanmez', õppejõud
sündundan dat:	Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).
sündundan sijaduz:	Spring Grove[d], Tasmani piirkond[d], Uz' Zelandii[2]
valdkund:	Uz' Zelandii[3]
kolendan dat:	Lua tõrge kohal Moodul:Sources 199. real: attempt to concatenate local 'letter' (a nil value).
kolendan sijaduz:	Kembridž, Anglii, Sur' Britanii[4][2]
tat:	James Rutherford[d][5]
mam:	Martha Thompson[d][6]
avtograf:
Rezerford Ernest VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš

Tedomez' om Nobelän premijan himijas vn 1908 laureatan. Südäitukuižen fizikan ezitat. Himine element nomer 104 om nimitadud Rezerfordan muštoks.

Biografii

Ernest oli sündnu fermeran kanzha nelländen lapsen kahtentoštkümnen kesken. Hüvä mušt i tervhuz oli prihal, ned abutiba openuda lujas hüvin. Rezerford sai stipendijoid hüviš satusiš ezmäi alaškolan jäl'ghe, sid' Nel'son-lidnan kolledžan jäl'ghe openumha Kraistčerčun Kenterberi-kolledžas (nüg. universitet). Rezerford oli pästnus sišpäi vl 1894 i radoi üht vot školopendajan. Sai britaništ stipendijad jätktamha tedoradmišt Anglijas vl 1895, osti biletad purulaivan laidale, i sil-žo vodel sirdi Kembridžha radamha sen universitetas.

Vl 1900 tedomez' nai, oti pansionan emägan Meri Džordžina Njuton-tütärt (1876−1945) akaks, üks'jäine Eilin Meri-tütär oli sündnu (1901−1930), nell' vunukad oli hänespäi.

Tedoradmine

Vl 1898 nor' fizikantedomez' avaiži α- i β-čihodamižid. Vl 1911 todesti atoman südäitukun i elektroniden olendad olmas al'fahenegiden häiktusen kodval. Rezerford sauvoi atoman planetarižen modelin kodvaspäi, sädi atoman pol'čihodamižen koncepcijad.

Tedomez' kirjuti koume tomad tedotöid, kaik oma kodvid aluseks: «Radioaktivižuz» (1904), «Radioaktivižed kändandad» (1905) i «Radioaktivižiden substancijoiden sädegoičendad» (1930, ühtes Džeims Čedvikanke i Čarl'z Ellisanke).