Bolivar Simon

Simon Bolivar (ispanine virkand [si'mon bo'liβar], täuz' nimi ispanijan kelel: Simón José Antonio de la Santísima Trinidad Bolívar de la Concepción y Ponte Palacios y Blanco; sünd. 24. heinku 1783, Karakas, Venesuelan generaline kapitankund, Ispanijan imperii — kol. 17. tal'vku 1830, Santa Mart, Sur' Kolumbii) oli Ispanijan Suviamerikan kolonijoiden poles niiden sodan ripmatomudes aigan Ispanijaspäi, Suviamerikan kaikiš tutab da valatoitai sodankäsknik. Venesuelan rahvahaline Kongress andoi hänele El Libertador-arvnint («Päzutai») vl 1813. Oli Venesuelan sodavägiden jenaralan.

Bolivar Simon
isp.: Simón José Antonio de la Santísima Trinidad Bolívar Palacios
Simon Bolivaran portret (pirdi Huan Lovera, Venesuel, 1827)
radmižen toižend:	politikanmez', ohvitser
sündundan dat:	Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).
sündundan sijaduz:	Karakas, Captaincy General of Venezuela[d], Hispaania koloniaalimpeerium[d][1]
valdkund:	Ispanii  Venesuel Ekvador  Bolivii  Suur-Kolumbia[d]
kolendan dat:	Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil).
kolendan sijaduz:	Quinta de San Pedro Alejandrino[d], Magdalena Department[d], Suur-Kolumbia[d]
tat:	Juan Vicente Bolívar y Ponte[d]
mam:	María Concepción Palacios Aguirre Ariztía - Sojo Blanco Herrera[d]
avtograf:
Bolivar Simon VikiAitas
Om sädusid VikiPurtkiš

Simon Bolivaran muštnik Toronto-lidnas, Kanad

Biografii

Simon oli sündnu elokahaze kreoliž-baskalaižhe kanzha, jäi kazvatajita aigašti. Heimolaižed oigenziba händast openumha Evropan maihe. Openui oiktust Madridas i Parižas. Vl 1805 Bolivar ajoi AÜV:oihe, kus sädi-ki planad päzutamha Ispanijan kolonijoid, kändihe abolicionizman (orjusen tühjitusen) polenpidajaks.

Simon Bolivar oli ranu nellän valdkundan prezidentaks: Venesuel (kahtenz' tazovaldkund 07.08.1813−16.07.1814 i koumanz' tazovaldkund 10.1817−24.02.1819), sid' Sur' Kolumbii (ezmäine prezident, 24.02.1819−04.05.1830), ühten aigan Bolivii (nimitadud hänen oiktastuseks, ezmäine prezident, 12.08.1825−29.12.1825) da Peru (kudenz' prezident, 17.02.1824−28.01.1827).

Kanz

Oli naižiš (1802−1803). Maria Tereza del' Toro oli Bolivaran akan kahesa kud, koli pakuižes säruläžundaspäi. Bolivar oli rehkitadud akan surmaspäi i andoi toivotust jäda akata edemba-ki, jäi lapsetoman.

Mušt

Voib vastata muštod Bolivaras Suviamerikan äjil sijil. Bolivii-valdkund, agjad, lidnad, irdad nimitasoiš hänen oiktastuseks, saudihe äi muštpachid, Venesuelan (bolivar) i Bolivijan (boliviano) rahaühtnikad.