suund

Estonian

Etymology

Borrowed from Finnish suunta.

Noun

suund (genitive suuna, partitive suunda)

1. direction

Declension

Declension of suund (ÕS type 22i/külm, d-ø gradation)
		singular	plural
nominative		suund	suunad
accusative	nom.
	gen.	suuna
genitive			suundade
partitive		suunda	suundi suundasid
illative		suunda suunasse	suundadesse suunisse
inessive		suunas	suundades suunis
elative		suunast	suundadest suunist
allative		suunale	suundadele suunile
adessive		suunal	suundadel suunil
ablative		suunalt	suundadelt suunilt
translative		suunaks	suundadeks suuniks
terminative		suunani	suundadeni
essive		suunana	suundadena
abessive		suunata	suundadeta
comitative		suunaga	suundadega

Further reading

• “suund”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
• “suund”, in [ÕS] Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2018 [Estonian Spelling Dictionary] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2018, →ISBN
• suund in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)

Saterland Frisian

Alternative forms

• gesuund

Etymology

From Old Frisian sund, from Proto-Germanic *sundaz, *gasundaz. More at sound.

Adjective

suund

1. healthy; sound

Derived terms

• Suundhaid, Suundegaid