Alan Turing

Alan Turing

Alan Mathison Turing <a href="/et/Briti_impeeriumi_ordu" title="Briti impeeriumi ordu" class="wl">OBE</a> <a href="/et/Londoni_Kuninglik_Selts" title="Londoni Kuninglik Selts" class="wl">FRS</a> (<a href="/et/23._juuni" title="23. juuni" class="wl">23. juuni</a> <a href="/et/1912" title="1912" class="wl">1912</a> <a href="/et/London" title="London" class="wl">London</a> – <a href="/et/7._juuni" title="7. juuni" class="wl">7. juuni</a> <a href="/et/1954" title="1954" class="wl">1954</a> Wilmslow) oli <a href="/et/Inglased" title="Inglased" class="wl">inglise</a> <a href="/et/Informaatika" title="Informaatika" class="wl">informaatik</a>, <a href="/et/Matemaatika" title="Matemaatika" class="wl">matemaatik</a>, <a href="/et/Loogika" title="Loogika" class="wl">loogik</a>, <a href="/et/Krüptoanalüüs" title="Krüptoanalüüs" class="wl">krüptoanalüütik</a>, filosoof ja <a href="/et/Matemaatiline_bioloogia" title="Matemaatiline bioloogia" class="wl">bioloogiateoreetik</a>.

<div class="nomobile" about="#mwt1"><style data-mw-deduplicate="TemplateStyles:r6347534" typeof="mw:Extension/templatestyles">.mw-parser-output .infobox{border:1px solid #a2a9b1;border-spacing:3px;background-color:#f8f9fa;color:black;margin:0.5em 0 0.5em 1em;padding:0.2em;float:right;clear:right;font-size:88%;line-height:1.5em}.mw-parser-output .infobox caption{font-size:125%;font-weight:bold;padding:0.2em}.mw-parser-output .infobox td,.mw-parser-output .infobox th{vertical-align:top;text-align:left}.mw-parser-output .infobox.bordered{border-collapse:collapse}.mw-parser-output .infobox.bordered td,.mw-parser-output .infobox.bordered th{border:1px solid #a2a9b1}.mw-parser-output .infobox.bordered .borderless td,.mw-parser-output .infobox.bordered .borderless th{border:0}.mw-parser-output .infobox.sisterproject{width:20em;font-size:90%}.mw-parser-output .infobox.standard-talk{border:1px solid #c0c090;background-color:#f8eaba}.mw-parser-output .infobox.standard-talk.bordered td,.mw-parser-output .infobox.standard-talk.bordered th{border:1px solid #c0c090}.mw-parser-output .infobox.bordered .mergedtoprow td,.mw-parser-output .infobox.bordered .mergedtoprow th{border:0;border-top:1px solid #a2a9b1;border-right:1px solid #a2a9b1}.mw-parser-output .infobox.bordered .mergedrow td,.mw-parser-output .infobox.bordered .mergedrow th{border:0;border-right:1px solid #a2a9b1}.mw-parser-output .infobox.geography{border-collapse:collapse;line-height:1.2em;font-size:90%}.mw-parser-output .infobox.geography td,.mw-parser-output .infobox.geography th{border-top:1px solid #a2a9b1;padding:0.4em 0.6em 0.4em 0.6em}.mw-parser-output .infobox.geography .mergedtoprow td,.mw-parser-output .infobox.geography .mergedtoprow th{border-top:1px solid #a2a9b1;padding:0.4em 0.6em 0.2em 0.6em}.mw-parser-output .infobox.geography .mergedrow td,.mw-parser-output .infobox.geography .mergedrow th{border:0;padding:0 0.6em 0.2em 0.6em}.mw-parser-output .infobox.geography .mergedbottomrow td,.mw-parser-output .infobox.geography .mergedbottomrow th{border-top:0;border-bottom:1px solid #a2a9b1;padding:0 0.6em 0.4em 0.6em}.mw-parser-output .infobox.geography .maptable td,.mw-parser-output .infobox.geography .maptable th{border:0;padding:0}.mw-parser-output .infobox .navbar{font-size:100%}</style></div><div class='mobile-collapse'><header class="mobile-collapse-header mobile-collapse-btn">Quick facts: Alan Turing, Sündinud, Surnud, Elukoht, Rahvu... ▼</header> <table class="infobox biography vcard mobile-collapse-element" style="width:22em"><tbody><tr><th colspan="2" style="text-align:center;font-size:125%;font-weight:bold">Alan Turing</th></tr><tr><td colspan="2" style="text-align:center">
<a href="/et/Fail:Alan_Turing_Aged_16.jpg" class="mw-file-description image media-thumb" data-hash="Fail:Alan_Turing_Aged_16.jpg"><img loading="lazy" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a1/Alan_Turing_Aged_16.jpg/220px-Alan_Turing_Aged_16.jpg" decoding="async" data-file-width="675" data-file-height="919" data-file-type="bitmap" height="300" width="220" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a1/Alan_Turing_Aged_16.jpg/330px-Alan_Turing_Aged_16.jpg 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/a/a1/Alan_Turing_Aged_16.jpg/440px-Alan_Turing_Aged_16.jpg 2x" alt="Alan_Turing_Aged_16.jpg"></a><div>Alan Turing 16-aastaselt (1927)</div></td></tr><tr><th scope="row" style="padding-right: 1em">Sündinud</th><td>
<a href="/et/23._juuni" title="23. juuni" class="wl">23. juuni</a> <a href="/et/1912" title="1912" class="wl">1912</a> Maida Vale, London, Inglismaa</td></tr><tr><th scope="row" style="padding-right: 1em">Surnud</th><td>
<a href="/et/7._juuni" title="7. juuni" class="wl">7. juuni</a> <a href="/et/1954" title="1954" class="wl">1954</a> (41-aastaselt) Wilmslow, <a href="/et/Cheshire" title="Cheshire" class="wl">Cheshire</a>, Inglismaa,</td></tr><tr><th scope="row" style="padding-right: 1em">Elukoht</th><td>
Wilmslow, Cheshire, Inglismaa</td></tr><tr><th scope="row" style="padding-right: 1em">Rahvus</th><td>
inglane</td></tr><tr><th scope="row" style="padding-right: 1em">Kodakondsus</th><td>
Suurbritannia</td></tr><tr><th scope="row" style="padding-right: 1em">Alma&nbsp;mater</th><td>
<style data-mw-deduplicate="TemplateStyles:r5492022" typeof="mw:Extension/templatestyles">.mw-parser-output .plainlist ol,.mw-parser-output .plainlist ul{line-height:inherit;list-style:none none;margin:0}.mw-parser-output .plainlist ol li,.mw-parser-output .plainlist ul li{margin-bottom:0}</style><div class="plainlist " style="margin-left: 0em; ">
<ul><li><a href="/et/Cambridge'i_Ülikool" title="Cambridge'i Ülikool" class="wl">Cambridge'i Ülikool</a> (BA)</li>
<li><a href="/et/Princetoni_Ülikool" title="Princetoni Ülikool" class="wl">Princetoni Ülikool</a> (PhD)</li></ul>

</div></td></tr><tr><th colspan="2" style="text-align:center">Teadlaskarjäär</th></tr><tr><th scope="row" style="padding-right: 1em">Tegevusala(d)</th><td>
<div class="plainlist " style="margin-left: 0em; ">
<ul><li><a href="/et/Loogika" title="Loogika" class="wl">loogika</a></li>
<li><a href="/et/Matemaatika" title="Matemaatika" class="wl">matemaatika</a></li>
<li>krüptoloogiline analüüs</li>
<li><a href="/et/Informaatika" title="Informaatika" class="wl">informaatika</a></li>
<li><a href="/et/Matemaatiline_bioloogia" title="Matemaatiline bioloogia" class="wl">matemaatiline bioloogia</a></li></ul>

</div></td></tr><tr><th scope="row" style="padding-right: 1em">Töökohad</th><td>
<div class="plainlist " style="margin-left: 0em; ">
<ul><li><a href="/et/Cambridge'i_Ülikool" title="Cambridge'i Ülikool" class="wl">Cambridge'i Ülikool</a></li>
<li><a href="/et/GCHQ" title="GCHQ" class="mw-redirect wl">Briti valitsuse kodeerimis- ja šifreerimiskeskus</a> (GC&amp;CS)</li>
<li>Briti rahvuslik füüsikalaboratoorium</li>
<li><a href="/et/Manchesteri_Ülikool" title="Manchesteri Ülikool" class="wl">Manchesteri Ülikool</a></li></ul>

</div></td></tr><tr><th scope="row" style="padding-right: 1em">Tuntumad tööd</th><td>
<div class="plainlist " style="margin-left: 0em; ">
<ul><li><a href="/et/Turingi_masin" title="Turingi masin" class="wl">Turingi masin</a></li>
<li><a href="/et/Turingi_test" title="Turingi test" class="wl">Turingi test</a></li>
<li>Turingi mustrid</li>
<li>Enigma krüptoanalüüs</li>
<li>Peatumisprobleem</li>
<li>LU-dekompositsioon</li></ul>

</div></td></tr><tr><th scope="row" style="padding-right: 1em">Tunnustus</th><td>
<div class="plainlist " style="margin-left: 0em; ">
<ul><li><a href="/et/Briti_impeeriumi_ordu_ohvitser" title="Briti impeeriumi ordu ohvitser" class="mw-redirect wl">Briti impeeriumi ordu ohvitser</a> (OBE)</li>
<li><a href="/et/Londoni_Kuninglik_Selts" title="Londoni Kuninglik Selts" class="wl">Londoni Kuningliku Seltsi liige</a> (FRS)</li>
<li>Smithi auhind (1936)</li></ul>

</div></td></tr><tr><th colspan="2" style="text-align:center">Autogramm</th></tr><tr><td colspan="2" style="text-align:center">
<a href="/et/Fail:Alan_Turing_signature.svg" class="mw-file-description image media-thumb" data-hash="Fail:Alan_Turing_signature.svg"><img loading="lazy" src="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/83/Alan_Turing_signature.svg/100px-Alan_Turing_signature.svg.png" decoding="async" data-file-width="585" data-file-height="118" data-file-type="drawing" height="20" width="100" srcset="//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/83/Alan_Turing_signature.svg/150px-Alan_Turing_signature.svg.png 1.5x, //upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/8/83/Alan_Turing_signature.svg/200px-Alan_Turing_signature.svg.png 2x" alt="Alan_Turing_signature.svg"></a></td></tr></tbody></table> <footer class='mobile-collapse-footer mobile-collapse-btn'>Close ▲</footer></div>
Turing oli väga mõjukas <a href="/et/Teoreetiline_informaatika" title="Teoreetiline informaatika" class="wl">teoreetilise informaatika</a> valdkonna väljakujunemisel, formaliseerides muuhulgas <a href="/et/Algoritm" title="Algoritm" class="wl">algoritmi</a> ja arvutatavuse mõisted <a href="/et/Turingi_masin" title="Turingi masin" class="wl">Turingi masinaga</a>, mida peetakse <a href="/et/Arvuti" title="Arvuti" class="wl">arvuti</a> eelkäijaks, ning sõnastades <a href="/et/Churchi-Turingi_tees" title="Churchi-Turingi tees" class="mw-redirect wl">Churchi-Turingi teesi</a>.<a href="#cite_note-1" style="counter-reset: mw-Ref 1;">[1]</a> Teda peetakse teoreetilise informaatika ja <a href="/et/Tehisintellekt" title="Tehisintellekt" class="wl">tehisintellekti</a> isaks.<a href="#cite_note-2" style="counter-reset: mw-Ref 2;">[2]</a>

<a href="/et/Teine_maailmasõda" title="Teine maailmasõda" class="wl">Teise maailmasõja</a> ajal töötas Turing <a href="/et/Bletchley_Park" title="Bletchley Park" class="wl">Bletchley Parkis</a> Suurbritannia <a href="/et/Krüptoanalüüs" title="Krüptoanalüüs" class="wl">dešifreerimiskeskuses</a>, täpsemalt <a href="/et/GCHQ" title="GCHQ" class="mw-redirect wl">Briti valitsuse kodeerimis- ja šifreerimiskeskuses</a> (Government Code and Cypher School, lühendatult GC&amp;CS), mille töö tulemusena toodeti <a href="/et/Ultra" title="Ultra" class="wl">Ultraks</a> nimetatav luureinfokogum. Turing juhtis mõnda aega Majas 8 asunud osakonda, mis tegeles <a href="/et/Kriegsmarine" title="Kriegsmarine" class="wl">Saksa mereväeside</a> krüptoanalüüsiga. Ta aitas Saksa šifrite dešifreerimise kiirendamiseks välja töötada mitmeid seadmeid ja tehnikaid, sh sõjaeelse Bombe-meetodi edasiarendused ja <a href="/et/Elektromehaanika" title="Elektromehaanika" class="wl">elektromehaanilise</a> masina <a href="/et/Enigma" title="Enigma" class="wl">Enigma</a> masinate seadete väljaarvutamiseks. Turingi kaaluka panuse tõttu kodeeritud sõnumite murdmisel õnnestus liitlasvägedel <a href="/et/Teljeriigid" title="Teljeriigid" class="wl">teljeriike</a> võita mitmetes olulistes lahingutes, sh Atlandi lahingus.<a href="#cite_note-iV3ON-3" style="counter-reset: mw-Ref 3;">[3]</a>

Pärast sõda töötas Turing <a href="/et/London" title="London" class="wl">Londonis</a> Briti rahvuslikus füüsikalaboratooriumis (National Physical Laboratory), kus võeti ette universaalse arvutusmasina ehitamine. Turingi 1945. aastal valminud tekstis "Proposed Electronic Calculator", mis sisaldas ka ACE tehnilist lahendust, pakuti esimest korda välja salvestust kasutava programmiga elektronarvuti (an electronic stored-program digital computer) üsna terviklik kirjeldus.<a href="#cite_note-Jack_Copeland,_Diane_Proudfoot,_veebiraamat-4" style="counter-reset: mw-Ref 4;">[4]</a> Aastal 1948 liitus ta Max Newmani arvutilaboriga Victoria University of Manchesteris, kus aitas välja töötada Manchesteri arvutit<a href="#cite_note-5" style="counter-reset: mw-Ref 5;">[5]</a> ja hakkas huvituma matemaatilisest bioloogiast. Tollal populaarse vaidluse tõttu, kas masin võib asendada inimest, sõnastas ta <a href="/et/Turingi_test" title="Turingi test" class="wl">Turingi testi</a>, mille abil saab otsustada, kas tehisintellekt suudab mõelda nii nagu inimene.

Alan Turing mõisteti 1952. aastal süüdi <a href="/et/Homoseksuaalsus" title="Homoseksuaalsus" class="wl">homoseksuaalsuses</a>. Vanglasse sattumise vältimiseks nõustus ta hormoonraviga. Turing jäeti ilma turvapääsmetest ja võimalusest töötada valitsuse heaks krüptograafiakonsultandina <a href="/et/GCHQ" title="GCHQ" class="mw-redirect wl">GCHQ</a>-s, Valitsusside Peakorteris.<a href="#cite_note-kohtudokumendid-6" style="counter-reset: mw-Ref 6;">[6]</a>

7. juunil 1954 Alan Turing suri. Tema surma asjaolud ei ole päris selged. Üldiselt arvatakse, et ta sooritas süüdimõistmisega kaasnevate ebameeldivuste tõttu <a href="/et/Enesetapp" title="Enesetapp" class="wl">enesetapu</a> tsüaniidiga mürgitatud <a href="/et/Õun" title="Õun" class="wl">õuna</a> süües.<a href="#cite_note-6jd7Q-7" style="counter-reset: mw-Ref 7;">[7]</a> Seevastu Turingi ema ja Turingi-uurija professor Jack Copeland oletavad, et surma võis põhjustada ka eksperimenteerides juhtunud õnnetus.<a href="#cite_note-Jack_Copelandi_arvamus-8" style="counter-reset: mw-Ref 8;">[8]</a>

Pärast arvutiteadlase John Graham-Cummingi algatatud internetikampaaniat<a href="#cite_note-internetikampaania-9" style="counter-reset: mw-Ref 9;">[9]</a> palus Suurbritannia peaminister <a href="/et/Gordon_Brown" title="Gordon Brown" class="wl">Gordon Brown</a> 2009. aastal Briti valitsuse nimel ametlikult vabandust Alan Turingile osaks saanud kohtlemise eest.<a href="#cite_note-PpQlg-10" style="counter-reset: mw-Ref 10;">[10]</a><a href="#cite_note-IUTPT-11" style="counter-reset: mw-Ref 11;">[11]</a><a href="#cite_note-0MHZa-12" style="counter-reset: mw-Ref 12;">[12]</a> <a href="/et/Kuninganna_Elizabeth_II" title="Kuninganna Elizabeth II" class="mw-redirect wl">Kuninganna Elizabeth II</a> andis Turingile postuumselt armu ja tühistas süüdimõistva otsuse 24. detsembril 2013. aastal.<a href="#cite_note-royal_pardon-13" style="counter-reset: mw-Ref 13;">[13]</a><a href="#cite_note-z0bZF-14" style="counter-reset: mw-Ref 14;">[14]</a><a href="#cite_note-TcDeL-15" style="counter-reset: mw-Ref 15;">[15]</a>

Alan Mathison Turing OBE FRS oli inglise informaatik, matemaatik, loogik, krüptoanalüütik, filosoof ja bioloogiateoreetik. Turing oli väga mõjukas teoreetilise informaatika valdkonna väljakujunemisel, formaliseerides muuhulgas algoritmi ja arvutatavuse mõisted Turingi masinaga, mida peetakse arvuti eelkäijaks, ning sõnastades Churchi-Turingi teesi. Teise maailmasõja ajal töötas Turing Bletchley Parkis Suurbritannia dešifreerimiskeskuses, täpsemalt Briti valitsuse kodeerimis- ja šifreerimiskeskuses , mille töö tulemusena toodeti Ultraks nimetatav luureinfokogum. Turing juhtis mõnda aega Majas 8 asunud osakonda, mis tegeles Saksa mereväeside krüptoanalüüsiga. Ta aitas Saksa šifrite dešifreerimise kiirendamiseks välja töötada mitmeid seadmeid ja tehnikaid, sh sõjaeelse Bombe-meetodi edasiarendused ja elektromehaanilise masina Enigma masinate seadete väljaarvutamiseks. Turingi kaaluka panuse tõttu kodeeritud sõnumite murdmisel õnnestus liitlasvägedel teljeriike võita mitmetes olulistes lahingutes, sh Atlandi lahingus. 