Alan Turing
From Wikipedia, the free encyclopedia
Alan Mathison Turing OBE FRS (23. juuni 1912 London – 7. juuni 1954 Wilmslow) oli inglise informaatik, matemaatik, loogik, krüptoanalüütik, filosoof ja bioloogiateoreetik.
| Alan Turing | |
|---|---|
 Alan Turing 16-aastaselt (1927) | |
| Sündinud |
23. juuni 1912 Maida Vale, London, Inglismaa |
| Surnud |
7. juuni 1954 (41-aastaselt) Wilmslow, Cheshire, Inglismaa, |
| Elukoht | Wilmslow, Cheshire, Inglismaa |
| Rahvus | inglane |
| Kodakondsus | Suurbritannia |
| Alma mater |
|
| Teadlaskarjäär | |
| Tegevusala(d) |
|
| Töökohad |
|
| Tuntumad tööd |
|
| Tunnustus |
|
| Autogramm | |
 | |
Turing oli väga mõjukas teoreetilise informaatika valdkonna väljakujunemisel, formaliseerides muuhulgas algoritmi ja arvutatavuse mõisted Turingi masinaga, mida peetakse arvuti eelkäijaks, ning sõnastades Churchi-Turingi teesi.[1] Teda peetakse teoreetilise informaatika ja tehisintellekti isaks.[2]
Teise maailmasõja ajal töötas Turing Bletchley Parkis Suurbritannia dešifreerimiskeskuses, täpsemalt Briti valitsuse kodeerimis- ja šifreerimiskeskuses (Government Code and Cypher School, lühendatult GC&CS), mille töö tulemusena toodeti Ultraks nimetatav luureinfokogum. Turing juhtis mõnda aega Majas 8 asunud osakonda, mis tegeles Saksa mereväeside krüptoanalüüsiga. Ta aitas Saksa šifrite dešifreerimise kiirendamiseks välja töötada mitmeid seadmeid ja tehnikaid, sh sõjaeelse Bombe-meetodi edasiarendused ja elektromehaanilise masina Enigma masinate seadete väljaarvutamiseks. Turingi kaaluka panuse tõttu kodeeritud sõnumite murdmisel õnnestus liitlasvägedel teljeriike võita mitmetes olulistes lahingutes, sh Atlandi lahingus.[3]
Pärast sõda töötas Turing Londonis Briti rahvuslikus füüsikalaboratooriumis (National Physical Laboratory), kus võeti ette universaalse arvutusmasina ehitamine. Turingi 1945. aastal valminud tekstis "Proposed Electronic Calculator", mis sisaldas ka ACE tehnilist lahendust, pakuti esimest korda välja salvestust kasutava programmiga elektronarvuti (an electronic stored-program digital computer) üsna terviklik kirjeldus.[4] Aastal 1948 liitus ta Max Newmani arvutilaboriga Victoria University of Manchesteris, kus aitas välja töötada Manchesteri arvutit[5] ja hakkas huvituma matemaatilisest bioloogiast. Tollal populaarse vaidluse tõttu, kas masin võib asendada inimest, sõnastas ta Turingi testi, mille abil saab otsustada, kas tehisintellekt suudab mõelda nii nagu inimene.
Alan Turing mõisteti 1952. aastal süüdi homoseksuaalsuses. Vanglasse sattumise vältimiseks nõustus ta hormoonraviga. Turing jäeti ilma turvapääsmetest ja võimalusest töötada valitsuse heaks krüptograafiakonsultandina GCHQ-s, Valitsusside Peakorteris.[6]
7. juunil 1954 Alan Turing suri. Tema surma asjaolud ei ole päris selged. Üldiselt arvatakse, et ta sooritas süüdimõistmisega kaasnevate ebameeldivuste tõttu enesetapu tsüaniidiga mürgitatud õuna süües.[7] Seevastu Turingi ema ja Turingi-uurija professor Jack Copeland oletavad, et surma võis põhjustada ka eksperimenteerides juhtunud õnnetus.[8]
Pärast arvutiteadlase John Graham-Cummingi algatatud internetikampaaniat[9] palus Suurbritannia peaminister Gordon Brown 2009. aastal Briti valitsuse nimel ametlikult vabandust Alan Turingile osaks saanud kohtlemise eest.[10][11][12] Kuninganna Elizabeth II andis Turingile postuumselt armu ja tühistas süüdimõistva otsuse 24. detsembril 2013. aastal.[13][14][15]