Autoralli kõige kõrgetasemelisemad võistlused maailmas From Wikipedia, the free encyclopedia
Autoralli maailmameistrivõistlused (inglise keeles World Rally Championship, lühend WRC) on autoralli kõige kõrgetasemelisemad võistlused maailmas. Neid korraldatakse alates 1973. aastast autotootjatele ja 1977. aastast autojuhtidele. Eraldi tiitel antakse ka kaardilugejale. Võistlused toimuvad FIA egiidi all.
See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga WRC logistika Volkswageni näitel. Lisateavet artikli arutelust |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Märts 2021) |
2019. aastal sõitis sarjas neli ametlikku autotootjat (Citroën, Hyundai, M-Sport ja Toyota) ning kavas oli 14 etappi.
Autoralli maailmameistrivõistlused moodustati tuntud rahvusvahelistest rallidest, millest üheksa olid varem osa rahvusvahelisest tootjate meistrivõistlustest (IMC), mis vaidlustati aastatel 1970 kuni 1972. 1973. aasta autoralli maailmameistrivõistlused olid WRC avahooaeg ja algas Monte Carlo ralliga 19. jaanuaril.
1980. aastatel hakkasid populaarsust koguma võimsamad nelikveolised autod, mis asendasid tagumise ratta veoga autod. FISA (Fédération Internationale du Sport Automobile) legaliseeris nelikveo 1979. aastal, kuid enamiku tootjate arvates oli see liialt keeruline ja ei usutud selle edusse. Pärast seda, kui Audi tegi esimesed katsetused oma uue nelikveolise Quattroga ja saavutas edu, alustasid ka teised tootjad oma nelikveoliste projektidega (Lancia Delta HF Integrale).
1986. aasta algas soomlaste Henri Toivoneni ja Aléni muljetavaldavate sõitudega Lancia uue turbo Delta S4-iga, mis võib kruusateel teatavasti kiireneda 0–100km/h 2,3 sekundiga.
Kuna plaanitud S-grupp tühistati, muutusid A-grupi reeglid WRC-s normiks kuni 1997. aastani. WRC osana korraldati juba 1986. aastal eraldi A-grupi meistrivõistlused, mille võitis rootslane Kenneth Eriksson Volkswagen Golf GTI-ga 16 V.
1997. aasta autoralli maailmameistrivõistluste jaoks kehtestati WRC reeglid asendamaks grupp A-d. Soomlane Marcus Grönholm võttis sarja esimesel täisaastal autojuhtide tiitli ja tootjate krooni võitis Peugeot. Inglane Richard Burns võitis Subaru Impreza WRC-ga 2001. aasta tiitli, kuid Grönholm ja Peugeot võtsid mõlemad tiitlid tagasi 2002. aastal. 2003. aastal sai Norra Petter Solberg Subaru autojuhtide meistriks ja Citroën jätkab Prantsuse tootjate edu. Citroëni juht Sébastien Loeb jätkas oma Citroën Xsara WRC-ga järgmiste hooaegade juhtimist, tulles 2012. aastal maailmameistriks üheksandat korda järjest. Volkswagen Motorsport astus meistrivõistlustele 2013. aastal ja Sebastien Ogier juhtis sarjas kuue järjestikuse tiitliga. 2017. aastal kehtestati uued meistrivõistluse reeglid, mis tõid rajale kiiremaid ja agressiivsemaid autosid.
Aastal 2018 võitis Toyota Gazoo Racing WRT autoralli maailmameistrivõistlused, teenides Toyotale nende esimese tootja tiitli alates 1999. aastast.[1] Tommi Mäkineni meeskonna juhtimisel sai temast esimene inimene rallisõidu ajaloos, kes tuli meistriks nii autojuhi kui ka meeskonnaülemana.
Esimese etapivõidu tõi Eestisse Markko Märtin 2003. aasta Kreeka rallilt. Esimese eestlasena tuli maailmameistriks 2019. aastal Ott Tänak. Ott Tänak tegi oma debüüdi autoralli maailmameistrivõistluste sarjas 2009. aasta Portugali rallil. 2012 liitus ta võistkonnaga M-Sport World Rally Team ning sama aasta Rootsi rallil sai ta oma esimesed kiiruskatsevõidud WRC sarjas. Esimene MM etapivõit tuli 2017. aasta Sardiinia rallil. Sama hooaeg lõpetati 3. kohaga. Ühtlasi valiti Tänak 2017. aastal Eesti aasta sportlaseks. 2020. aastast sõidab Tänak Hyundai meeskonnas. 2023. aastast sõidab Ott Tänak Fordi meeskonnas.
Ülemaailmne koroonapandeemia jättis oma jälje 2020. aasta hooajale, kus tühistati mitmed rallid. Neis oludes pakuti ühe etapi korraldamist ka Eestile ja nii liitus WRC-sarjaga Rally Estonia.
Hooaeg algab jaanuaris ning võistlustel on karikasarja süsteem. Igal rallil (etapil) jagatakse parimatele punkte ning hooaja lõpus enim punkte kogunud sõitja, kaardilugeja ja autotootja saavad karika.
Etapp koosneb mitme päeva peale jaotatud kiiruskatsetest. Üks etapp kestab tavaliselt 4 päeva (neljapäevast pühapäevani), kuid ettevalmistus toimub juba varem. Enne ralli algust (teisipäev/kolmapäev) on võimalik kogu võistlustrass piiratud kiirusega läbi sõita ning koostada rajalegend, mida kaardilugeja loeb sõidu ajal sõitjale.[2] Enne esimest ametlikku kiiruskatset sõidetakse ka soojenduskatse (shakedown). Asfaldirallidel on meeskonnal kaasas ka spetsiaalne rajaauto koos juhiga (gravel crew), kes sõidab enne kiiruskatsete algust need tänavaautoga läbi ning edastab infot sõitjale ning meeskonnale.[3] Igal rallil on kavas ka "Power Stage" kiiruskatse, mis üldjuhul on ralli viimane katse ning see annab lisapunkte. [4]
Võistluspäeva sisse kuulub ka tavaliselt mehaanikute ülesandeks jääv autoremont boksis. Peale kiiruskatsete lõppu ning autasustamist toimub ka autode tehniline kontroll.
Kiiruskatsed on elektroonilise ajavõtusüsteemiga, mis jäädvustab ka sajandiksekundid. Kiirused rallisõidu ajal on väga suured, seetõttu on ohutumaks võistlemiseks ralliautodele kohustuslik sisseehitatud turvapuur. Rallit saab raja ääres jälgida publik, kellele on samuti ohutuks jälgimiseks kehtestatud reeglid (nt väliskurvis seismine keelatud).
Sõitja peab enne hooldusalalt väljumist valima omale sobivad rehvid. Valikus on olenevalt rallist erineva (nt pehme, keskmise ja kõva) seguga rehvid. Talverallil sõidetakse naastrehvidega. Ühel rallietapil kasutatav rehvide arv on piiratud. [4]
Reeglite rikkumise eest võib saada karistuseks trahvisekundeid (näiteks ajakontrolli hilinemise või liiga vara startimise eest), mis lisatakse võistleja üldajale lisaks.[4]
Kõikidel rallidel (ralli korraldaja võib ka seda oma etapil mitte lubada) on super-rally ehk Rally 2 süsteem, mis tähendab, et katkestanud meeskond saab järgmisel päeval uuesti startida, kuid iga vahelejäänud kiiruskatse eest määratakse ajatrahv (7 min kaotust oma klassi kiireimale ajale; enne 2015. aastat 5 min). Turvapuuri lõhkumisel uuesti startida ei saa. Kui vahele jääb ainult päeva viimane kiiruskatse, siis saadakse ajatrahviks 10 min. Kui ralli katkestatakse viimasel päeval, siis uuesti startida ei saa. [5]
Praegu (alates 2010. aastast) saavad igal etapil punkte kümme parimat, vastavalt 25, 18, 15, 12, 10, 8, 6, 4, 2, 1. Lisaks jagatakse punkte ralli Power Stage kiiruskatse kiireimatele. [5]
Aastast 1997 hakati punkte andma kuuele paremale, vastavalt 10, 6, 4, 3, 2, 1. Taas muutus punktide jagamise kord 2003. aastal nii, et siis said punkte kaheksa paremat, vastavalt 10, 8, 6, 5, 4, 3, 2, 1. [5]
2011. aastal tutvustatud Power Stage kiiruskatsel jagati punkte kolmele parimale (3, 2, 1) kuni 2016. aasta lõpuni. [5]
Power Stage (ka "punktikatse") nimetust kannab reeglite järgi üks kiiruskatsetest, enamasti viimane ning sellelt punktide saamiseks tuleb ralli lõpetada.[6] Hetkel antakse lisapunkte viiele parimale (vastavalt 5, 4, 3, 2 või 1 lisapunkt). Power Stage punktid ei lähe kirja meeskondlikku punktitabelisse. Kui teistel kiiruskatsetel mõõdetakse aegu kümnendiksekundi täpsusega, siis Power Stage katsel tuhandiksekundi täpsusega. [5]
Aasta | Sõitjate meister | Tootjate meister | |||
---|---|---|---|---|---|
Sõitja | Auto | Tootja | Auto | ||
1973 | – | Alpine-Renault | Alpine A110 | ||
1974 | – | Lancia | Lancia Stratos HF | ||
1975 | – | Lancia | Lancia Stratos HF | ||
1976 | – | Lancia | Lancia Stratos HF | ||
1977 | Sandro Munari* | Lancia Stratos HF | Fiat | Fiat 131 Abarth | |
1978 | Markku Alén* | Fiat 131 Abarth** | Fiat | Fiat 131 Abarth | |
1979 | Björn Waldegård | Ford Escort RS1800*** | Ford | Ford Escort RS1800 | |
1980 | Walter Röhrl | Fiat 131 Abarth | Fiat | Fiat 131 Abarth | |
1981 | Ari Vatanen | Ford Escort RS1800 | Talbot | Talbot Sunbeam Lotus | |
1982 | Walter Röhrl | Opel Ascona 400 | Audi | Audi Quattro | |
1983 | Hannu Mikkola | Audi Quattro | Lancia | Lancia Rally 037 | |
1984 | Stig Blomqvist | Audi Quattro | Audi | Audi Quattro | |
1985 | Timo Salonen | Peugeot 205 Turbo 16 | Peugeot | Peugeot 205 Turbo 16 | |
1986 | Juha Kankkunen | Peugeot 205 Turbo 16 | Peugeot | Peugeot 205 Turbo 16 | |
1987 | Juha Kankkunen | Lancia Delta HF 4WD | Lancia | Lancia Delta HF 4WD | |
1988 | Miki Biasion | Lancia Delta Integrale | Lancia | Lancia Delta Integrale | |
1989 | Miki Biasion | Lancia Delta Integrale | Lancia | Lancia Delta Integrale | |
1990 | Carlos Sainz | Toyota Celica GT-Four | Lancia | Lancia Delta Integrale 16V | |
1991 | Juha Kankkunen | Lancia Delta Integrale 16V | Lancia | Lancia Delta Integrale 16V | |
1992 | Carlos Sainz | Toyota Celica Turbo 4WD | Lancia | Lancia Delta HF Integrale | |
1993 | Juha Kankkunen | Toyota Celica Turbo 4WD | Toyota | Toyota Celica Turbo 4WD | |
1994 | Didier Auriol | Toyota Celica Turbo 4WD | Toyota | Toyota Celica Turbo 4WD | |
1995 | Colin McRae | Subaru Impreza 555 | Subaru | Subaru Impreza 555 | |
1996 | Tommi Mäkinen | Mitsubishi Lancer Evolution | Subaru | Subaru Impreza 555 | |
1997 | Tommi Mäkinen | Mitsubishi Lancer Evolution | Subaru | Subaru Impreza WRC | |
1998 | Tommi Mäkinen | Mitsubishi Lancer Evolution | Mitsubishi | Mitsubishi Lancer Evolution | |
1999 | Tommi Mäkinen | Mitsubishi Lancer Evolution | Toyota | Toyota Corolla WRC | |
2000 | Marcus Grönholm | Peugeot 206 WRC | Peugeot | Peugeot 206 WRC | |
2001 | Richard Burns | Subaru Impreza WRC | Peugeot | Peugeot 206 WRC | |
2002 | Marcus Grönholm | Peugeot 206 WRC | Peugeot | Peugeot 206 WRC | |
2003 | Petter Solberg | Subaru Impreza WRC | Citroën | Citroën Xsara WRC | |
2004 | Sébastien Loeb | Citroën Xsara WRC | Citroën | Citroën Xsara WRC | |
2005 | Sébastien Loeb | Citroën Xsara WRC | Citroën | Citroën Xsara WRC | |
2006 | Sébastien Loeb | Citroën Xsara WRC | Ford | Ford Focus WRC | |
2007 | Sébastien Loeb | Citroën C4 WRC | Ford | Ford Focus WRC | |
2008 | Sébastien Loeb | Citroën C4 WRC | Citroën | Citroën C4 WRC | |
2009 | Sébastien Loeb | Citroën C4 WRC | Citroën | Citroën C4 WRC | |
2010 | Sébastien Loeb | Citroën C4 WRC | Citroën | Citroën C4 WRC | |
2011 | Sébastien Loeb | Citroën DS3 WRC | Citroën | Citroën DS3 WRC | |
2012 | Sébastien Loeb | Citroën DS3 WRC | Citroën | Citroën DS3 WRC | |
2013 | Sébastien Ogier | Volkswagen Polo R WRC | Volkswagen | Volkswagen Polo R WRC | |
2014 | Sébastien Ogier | Volkswagen Polo R WRC | Volkswagen | Volkswagen Polo R WRC | |
2015 | Sébastien Ogier | Volkswagen Polo R WRC | Volkswagen | Volkswagen Polo R WRC | |
2016 | Sébastien Ogier | Volkswagen Polo R WRC | Volkswagen | Volkswagen Polo R WRC | |
2017 | Sébastien Ogier | Ford Fiesta WRC | M-Sport World Rally Team | Ford Fiesta WRC | |
2018 | Sébastien Ogier | Ford Fiesta WRC | Toyota Gazoo Racing WRT | Toyota Yaris WRC | |
2019 | Ott Tänak | Toyota Yaris WRC | Hyundai Shell Mobis WRT | Hyundai i20 Coupe WRC | |
2020 | Sébastien Ogier | Toyota Yaris WRC | Hyundai Shell Mobis WRT | Hyundai i20 Coupe WRC | |
2021 | Sébastien Ogier | Toyota Yaris WRC | Toyota Gazoo Racing WRT | Toyota Yaris WRC | |
2022 | Kalle Rovanperä | Toyota GR Yaris Rally1 | Toyota Gazoo Racing WRT | Toyota GR Yaris Rally1 | |
2023 | Kalle Rovanperä | Toyota GR Yaris Rally1 | Toyota Gazoo Racing WRT | Toyota GR Yaris Rally1 | |
* – mitteametlik maailmameister. Sõitjatetele anti välja FIA Cup for Rally Drivers | |||||
** – Markku Alén sõitis 1978. aastal kahel rallil Lancia Stratos HF-ga | |||||
*** – Björn Waldegård sõitis 1979. aastal kahel rallil Mercedes 450 SLC-ga |
Rallisõitjatest on edukaimaid olnud Sébastien Loeb (9 maailmameistritiitliga), Sébastien Ogier (8), Juha Kankkunen (4) ja Tommi Mäkinen (4). Kahel korral on tulnud maailmameistriks Massimo Biasion, Marcus Grönholm, Walter Röhrl, Carlos Sainz ja Kalle Rovanperä.[7]
Pärast 2023. aasta hooaega.
Koht | Riik | Kuld | Hõbe | Pronks | Kokku |
---|---|---|---|---|---|
1. | Prantsusmaa | 18 | 6 | 7 | 31 |
2. | Soome | 16 | 15 | 17 | 48 |
3. | Itaalia | 3 | 2 | 1 | 6 |
4. | Suurbritannia | 2 | 8 | 1 | 11 |
5. | Hispaania | 2 | 4 | 7 | 13 |
6. | Rootsi | 2 | 2 | 2 | 6 |
7. | Saksamaa | 2 | 1 | 1 | 4 |
8. | Norra | 1 | 3 | 4 | 8 |
9. | Eesti | 1 | 1 | 4 | 6 |
10. | Belgia | 0 | 5 | 3 | 8 |
Autotootjatest on edukaimad olnud alates 1973. aastast Lancia 10 maailmameistritiitliga, Citroën järgneb kaheksa, Toyota seitsme, Peugeot viie, Volkswagen ja Ford nelja tiitliga.[8]
Meistriks on tulnud 1973. aastast arvestades 19 eri sõitjat ja 13 eri autotootjat.
22. mai 2024 seisuga.[9]
646 etapil on võitnud 80 erinevat sõitjat.
................
22. mai 2024 seisuga.[10]
Etapivõite on saanud 17 riigi sportlased.
22. mai 2024 seisuga.[11]
Autoralli MM-võistluse etappe on võitnud 1973. aastast arvestades 21 erinevat tootjat: Citroën, Ford, Lancia, Toyota, Peugeot, Subaru, Volkswagen, Mitsubishi, Audi, Fiat, Hyundai, Datsun/Nissan, Opel, Renault, Renault-Alpine, BMW, Saab, Mazda, Mercedes-Benz, Porsche ja Talbot.[12]
22. mai 2024 seisuga.[13]
Kiiruskatseid on võitnud 267 eri sõitjat.
..........
.........
22. mai 2024 seisuga.[14]
653 eri sõitjat on kogunud kokku 43437 punkti.
......
Alates 1973. aastast on MM-võistluste etapiks olnud (seisuga 12. veebruar 2023) kokku 630 MM-rallit.
Nendest on sõidetud kruusal 369 (58,6%), asfaldil 101 (16,0%), asfalt/kruusal 65 (10,3%), lumel 49 (7,8%), asfalt/lumel 46 (7,3%) rallit.[15]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.