Koroonapandeemia

Koroonapandeemia on kiiresti leviva koroonaviiruse SARS-CoV-2 tekitatud koroona (COVID-19^[14][15]) puhang, mis sai alguse 2019. aasta sügisel Hiinas Wuhanis^[16] ning mille Maailma Terviseorganisatsioon liigitas 2020. aasta 11. märtsil pandeemiaks.^[17] Viirusega nakatumise tagajärjeks võib olla surmav kopsupõletik, ARDS ja/või muud tüsistused.^[18][19][20]

See artikkel kirjeldab koroonaviiruse üleüldist puhangut maailmas; Koroonaviiruse puhangu kohta Eestis vaata artiklit Koroonapandeemia Eestis.

---

Koroonapandeemia
Kinnitatud nakkusjuhtumeid maailmas
Kinnitatud nakkusjuhtumeid 1 miljoni elaniku kohta
Haigus	COVID-19[1][2]
Viirus	SARS-CoV-2[1][2]
Allikas	võimalik et nahkhiired, võimalik et soomusloomade vahendusel[3][4]
Peiteaeg	1–27 päeva[5][6][7]
Kestus	1. detsember 2019 – 4. mai 2023[8]
Asukoht	kogu maailm
Rahvaarv	u 7,9 mld (2021. aasta juuli)
Esmajuhtum	Wuhan, Hiina
Territooriumid	Hõlmatud territooriumid Mandri-Hiina, Lõuna-Korea, kruiisilaevad*, Itaalia, Jaapan, Iraan, Singapur, Hongkong, USA, Tai, Taiwan, Austraalia, Malaisia, Saksamaa, Vietnam, AÜE, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Kanada, Macau, Bahrein, Kuveit, Iraak, Filipiinid, India, Hispaania, Austria, Iisrael, Omaan, Venemaa, Afganistan, Alžeeria, Aserbaidžaan, Brasiilia, Eesti, Taani, Gibraltar, Gruusia, Horvaatia, Liibanon, Rootsi, Šveits, Belgia, Kambodža, Egiptus, Soome, Kreeka, Põhja-Makedoonia, Pakistan, Nepal, Norra, Rumeenia, Sri Lanka, Valgevene, Uus-Meremaa, Leedu, Nigeeria, San Marino, Mehhiko, Island, Monako, Katar, Põhja-Korea, Ecuador, Luksemburg, Iirimaa, Dominikaani Vabariik, Armeenia, Tšehhi, Indoneesia, Andorra, Portugal, Jordaania, Tuneesia, Senegal, Saudi Araabia, Läti, Maroko, Ukraina, Argentina, Tšiili, Liechtenstein, Poola, Ungari, Sloveenia, Bosnia ja Hertsegoviina, Jordani Läänekallas, Lõuna-Aafrika Vabariik, Togo, Holland, Costa Rica, Slovakkia, Peruu, Bhutan, Kamerun, Serbia, Vatikan, Colombia, Malta, Maldiivid, Paraguay, Moldova, Burkina Faso, Bulgaaria, Bangladesh, Kuuba, Albaania, Küpros, Mongoolia, Panama, Kongo DV, Põhja-Küpros, Jamaica, Sudaan, Türgi, Boliivia, Jersey, Honduras, Guyana, Elevandiluurannik, Martinique, Mayotte, Kosovo, Kasahstan, Ghana, Gabon, Trinidad ja Tobago, Puerto Rico, Guadeloupe, USA Neitsisaared, Aruba, Seišellid, Suriname, Svaasimaa, Curaçao, Ekvatoriaal-Guinea, Mauritaania, Saint Lucia, Kaimanisaared, Rwanda, Namiibia, Kesk-Aafrika Vabariik, Kongo Vabariik, Bahama, Usbekistan, Libeeria, Roheneemesaared, Tansaania, Benin, Somaalia, Gröönimaa, Gambia, Montenegro, Kõrgõzstan, Djibouti, Nicaragua, El Salvador, Fidži, Tšaad, Man, Haiti, Paapua Uus-Guinea, Saint Vincent ja Grenadiinid, Sint Maarten, Uus-Kaledoonia, Saint-Barthélemy, Kanalisaared, Uganda, Gaza tsoon, Süüria, Grenada, Mosambiik, Belize, Myanmar, Liibüa, Mali, Briti Neitsisaared, Saint Kitts ja Nevis, Põhja-Mariaanid, Botswana, Sierra Leone, Somaalimaa, Malawi, Eritrea, Barbados, Falklandi saared, Abhaasia, Mägi-Karabahh, Jeemen, Guantánamo lahe mereväebaas, Anguilla, Sint Eustatius, Réunion, Saint-Pierre ja Miquelon, Bonaire Saba, Komoorid, Marshalli Saared, Vanuatu, Samoa, Mikroneesia * "kruiisilaevad" ülemises loendis viitab maailma eri sadamais karantiinis olevaile ristlus­laevadele, mille pardal on eri riikide kodanikke
Meetmed	ÜRO JN resolutsioon 2532
Tagajärjed
Nakatunuid	765 222 932 (03.05.2023)[8]
Hinnanguliselt	~10% maailma rahvastikust ehk 780 miljonit inimest (WHO hinnang 2020. oktoobri alguse seisuga)[9]
Surmi	6 921 614 (03.05.2023)[8]
Tervenenuid	175 553 341 (22.07.2021)
Aktiivseid	13 465 928 (22.07.2021)
Ennetus
Haldusmeetmed	Vaktsineerimata inimeste liikumisvabaduse piiramine, vaktsineerimine
Vaktsineerimine	alates 8. detsembrist 2020[10][11]
Vaktsineerituid	11,63 mld (03.05.2022)[a][12]
Vaktsineerituid (100)	147,69 (04.05.2022)[13]
sh Põhja-Ameerikas Lõuna-Ameerikas Euroopas Aafrikas Aasias Austraalias Euroopa Liidus	165,9 (04.05.2022)[13] 193,8 (04.05.2022)[13] 170,07 (04.05.2022)[13] 35,48 (04.05.2022)[13] 170,26 (04.05.2022)[13] 222,09 (04.05.2022)[13] 195,08 (04.05.2022)[13]
Ametlik teave
Võrguteavikud	Coronavirus disease... WHO lehel Terviseameti teave
Meediafailid Wikimedia Commonsis

30. augustil 2020 jõudis maailmas tuvastatud nakatunute arv üle 25 miljoni. Samal ajal oli haigus nõudnud üle 840 000 inimese elu.^[21] Ametlikult kinnitatud nakkusjuhtumite arv ületas poolesaja miljoni piiri 8. novembril, haiguse tagajärjel oli surnud enam kui 1,25 miljonit inimest.^[22]

14. jaanuaril 2021 märgiti kinnitatud surmajuhtumite arvuks maailmas 2 miljonit, nakatunuid oli 93,19 miljonit.

Ametlikult kinnitatud surmajuhtumite arv maailmas ületas 3 miljoni piiri laupäeval, 17. aprillil 2021,^[23] nakatunute arv oli lähenemas 140 miljonile.

7. juulil 2021 oli ametlikult kinnitatud andmetel koroonasse surnud 4 miljonit inimest,^[24] nakatunuid oli sama kuupäeva seisuga enam kui 185 miljonit.^[25]

Eestis on koroonapandeemia käigus seisuga 22. juuli 2021 nakatunud 132 179 ja surnud 1271 koroonat põdenud inimest.

WHO hinnangul oli COVID-19-ga seotud surmade arv vahemikus 1. jaanuar 2020 kuni 31. detsember 2021 ligikaudu 14,9 miljonit.^[26] Pandeemia esimese kahe aasta jooksul oli surmajuhtumite arv maailmas 15 miljoni võrra suurem kui pandeemiaeelsetel aastatel.^[8]

Ajalugu

Taust

31. detsembril 2019 teatasid Kesk-Hiinas asuva Wuhani linna terviseametnikud ebatavaliselt suurest hulgast patsientidest, kellel oli diagnoositud kopsupõletik, mille tekkepõhjus polnud teada. Võimalikku uut haigust hakati uurima jaanuaris 2020.^[27] Esimese 41 haigestunu, kelle RT-PCR ja järgmise põlvkonna sekveneerimine kinnitasid nakatumist, andmete analüüsimisel leiti, et ligi kahel kolmandikul oli seos Huanani mereandide hulgimüügituruga, kus müüdi ka elusloomi.^{[28][29][30][31]}

16. veebruaril 2020 keelas Hiina valitsus ligi 60 miljonil haiguspuhangu epitsentri lähikonnas elaval inimesel kodust lahkumise, isiklike autode kasutamine keelustati määramata ajaks.^[32] Mitmemiljonilise elanikkonnaga Wuhani karantiin lõppes 8. aprillil.^[33] Viirus oli selleks ajaks levinud aga pea kõigisse maailma riikidesse.^[34]

Varaste haigusjuhtumite kaardistamise järeldus on, et pandeemia epitsenter on Huanani mereandide turg Wuhanis, kus kaubeldi ka elusloomadega. Arvatav viiruse kandja on kährik ning viiruse ülekandumine inimesele leidis aset novembris 2019.^[35][36] 27. detsembril 2019 hospitaliseeriti Prantsusmaal Pariisis kopsupõletikuga patsient, kelle sel ajal võetud proovid osutusid mitu kuud hiljem koroonaviiruse SARS-CoV-2 suhtes testimisel positiivseks.^[37][38]

26. veebruaril teatas WHO, et uute juhtumite arv on Hiinas vähenenud, kuid Itaalias, Iraanis ja Lõuna-Koreas järsult suurenenud ning uute juhtumite arv väljaspool Hiinat on esimest korda ületanud uute juhtumite arvu Hiinas.^[39]

2020. aasta 2. veebruaril kasutas WHO meedias haiguse leviku kallutatud kajastamise iseloomustamiseks väljendit infodeemia.^[40][41] Haigusega seoses on levinud arvukalt desinformatsioonikampaaniaid.^[42]

11. veebruaril andis WHO viirushaiguse rahvusvaheliseks nimeks COVID-19^[14][43], kuu hiljem, 11. märtsil, kuulutas WHO haiguspuhangu pandeemiaks.^[17] Samaks ajaks oli tuvastatud 118 000 haigusjuhtumit 114 riigis (sh Eestis) ning viiruse tõttu oli surnud 4291 inimest;^[44] juunikuu keskpaigas ületas nakatunute arv maailmas 8 miljoni piiri, haiguse tagajärjel oli surnud enam kui 435 000 inimest.^[45] Kuu lõpus (28. juunil) ületas ametlikult kinnitatud nakatunute arv maailmas 10 miljoni piiri, haigusse oli surnud ligi pool miljonit inimest.^[46] 2020. aasta teise poolaasta alguses ületas uude haigusse surnute arv igal aastal keskmiselt gripi tagajärjel surnute arvu.^[47]

Levik

 Pikemalt artiklis COVID-19 levik maailmas

   Koroonapandeemia levik       

2020. aasta
Aeg	Nakkusi	Surmi
1. I	266+	?
1. II	11 946	259
7. III	102 842	3488
Surmavusmäär		3,39%
27. III	557 657	24 308
3. IV	1 040 000	53 167
Surmavusmäär		5,11%
16. IV	2 050 000	138 699
29. IV	3 060 000	221 160
11. V	4 060 000	282 533
22. V	5 060 000	333 511
Surmavusmäär		6,59%
31. V	6 010 000	369 497
9. VI	7 060 000	406 374
17. VI	8 120 000	443 621
23. VI	9 040 000	471 831
29. VI	10 090 000	360 610
Surmavusmäär		3,57%
4. VII	11 050 000	526 241
9. VII	12 020 000	549 285
14. VII	13 080 000	572 673
18. VII	14 040 000	360 610
23. VII	15 210 000	623 280
Surmavusmäär		4,10%
26. VII	16 030 000	645 250
30. VII	17 010 000	666 847
3. VIII	18 070 000	689 551
7. VIII	19 100 000	645 250
11. VIII	20 090 000	731 248
Surmavusmäär		3,64%
15. VIII	21 210 000	760 434
19. VIII	22 150 000	781 123
23. VIII	23 240 000	805 740
27. VIII	24 200 000	826 090
30. VIII	25 030 000	843 158
Surmavusmäär		3,37%
3. IX	26 060 000	863 535
7. IX	27 150 000	889 256
11. IX	28 200 000	910 078
14. IX	29 050 000	924 706
18. IX	30 210 000	946 777
Surmavusmäär		3,13%
21. IX	31 120 000	961 535
25. IX	32 300 000	984 040
28. IX	33 180 000	998 784
1. X	34 040 000	1 020 000
5. X	35 270 000	1 040 000
Surmavusmäär		2,95%
8. X	36 210 000	1 050 000
11. X	37 290 000	1 070 000
14. X	38 200 000	1 090 000
16. X	39 010 000	1 100 000
19. X	40 150 000	1 110 000
Surmavusmäär		2,77%
22. X	41 300 000	1 130 000
24. X	42 300 000	1 150 000
26. X	43 210 000	1 160 000
28. X	44 110 000	1 170 000
30. X	45 150 000	1 180 000
Surmavusmäär		2,62%
1. XI	46 170 000	1 200 000
3. XI	47 130 000	1 210 000
5. XI	48 210 000	1 230 000
7. XI	49 380 000	1 240 000
9. XI	50 480 000	1 260 000
Surmavusmäär		2,50%
10. XI	51 040 000	1 260 000
12. XI	52 170 000	1 290 000
14. XI	53 520 000	1 310 000
15. XI	54 110 000	1 310 000
17. XI	55 190 000	1 330 000
Surmavusmäär		2,41%
19. XI	56 390 000	1 350 000
20. XI	57 030 000	1 360 000
22. XI	58 290 000	1 380 000
24. XI	59 340 000	1 400 000
26. XI	60 550 000	1 420 000
Surmavusmäär		2,35%
27. XI	61 650 000	1 430 000
29. XI	62 830 000	1 450 000
30. XI	63 340 000	1 470 000
2. XII	64 600 000	1 490 000
3. XII	65 290 000	1 510 000
Surmavusmäär		2,31%
5. XII	66 610 000	1 530 000
6. XII	67 150 000	1 540 000
8. XII	68 300 000	1 560 000
10. XII	70 470 000	1 580 000
Surmavusmäär		2,24%
11. XII	71 160 000	1 590 000
13. XII	72 350 000	1 610 000
15. XII	73 490 000	1 640 000
16. XII	74 230 000	1 650 000
18. XII	75 680 000	1 670 000
Surmavusmäär		2,21%
19. XII	76 300 000	1 690 000
21. XII	77 370 000	1 700 000
22. XII	78 020 000	1 720 000
24. XII	79 380 000	1 740 000
26. XII	80 360 000	1 760 000
Surmavusmäär		2,19%
28. XII	81 290 000	1 770 000
30. XII	82 710 000	1 810 000
31. XII	83 420 000	1 820 000
2021. aasta
Aeg	Nakkusi	Surmi
2. I	84 590 000	1 840 000
3. I	85 120 000	1 840 000
Surmavusmäär		2,16%
5. I	86 410 000	1 870 000
6. I	87 190 000	1 880 000
7. I	88 050 000	1 900 000
9. I	89 690 000	1 930 000
10. I	90 280 000	1 930 000
Surmavusmäär		2,14%
12. I	91 600 000	1 960 000
13. I	92 350 000	1 980 000
14. I	93 090 000	1 990 000
16. I	94 490 000	2 020 000
17. I	95 050 000	2 030 000
Surmavusmäär		2,14%
19. I	96 170 000	2 060 000
21. I	97 540 000	2 090 000
22. I	98 200 000	2 110 000
24. I	99 210 000	2 130 000
26. I	100 280 000	2 160 000
Surmavusmäär		2,15%
28. I	101 460 000	2 190 000
30. I	102 020 000	2 210 000
1. II	103 410 000	2 240 000
3. II	104 390 000	2 270 000
5. II	105 390 000	2 300 000
Surmavusmäär		2,18%
7. II	106 160 000	2 320 000
10. II	107 340 000	2 350 000
12. II	108 190 000	2 380 000
15. II	109 160 000	2 410 000
18. II	110 370 000	2 440 000
Surmavusmäär		2,21%
20. II	111 160 000	2 460 000
23. II	112 080 000	2 490 000
26. II	113 420 000	2 520 000
28. II	114 180 000	2 530 000
3. III	115 240 000	2 560 000
Surmavusmäär		2,22%
5. III	116 070 000	2 580 000
8. III	117 210 000	2 600 000
10. III	118 090 000	2 620 000
12. III	119 060 000	2 640 000
15. III	120 220 000	2 660 000
Surmavusmäär		2,21%
17. III	121 240 000	2 680 000
19. III	122 350 000	2 700 000
21. III	123 270 000	2 720 000
23. III	124 200 000	2 730 000
25. III	125 490 000	2 760 000
Surmavusmäär		2,20%
26. III	126 130 000	2 770 000
28. III	127 190 000	2 770 000
30. III	128 210 000	2 800 000
1. IV	129 610 000	2 830 000
2. IV	130 240 000	2 840 000
Surmavusmäär		2,18%
10. IV	135 360 000	2 930 000
17. IV	140 720 000	3 010 000
23. IV	145 640 000	3 090 000
29. IV	150 520 000	3 170 000
Surmavusmäär		2,11%
5. V	155 200 000	3 240 000
12. V	160 450 000	3 330 000
20. V	165 180 000	3 430 000
30. V	170 350 000	3 540 000
11. VI	175 290 000	3 790 000
Surmavusmäär		2,16%
24. VI	180 000 000	3 900 000
7. VII	185 080 000	4 000 000
17. VII	190 080 000	4 080 000
4. VIII	200 240 000	4 260 000
Surmavusmäär		2,13%
19. VIII	210 000 000	4 400 000
4. IX	220 350 000	4 560 000
22. IX	230 090 000	4 720 000
15. X	240 070 000	4 890 000
8. XI	250 370 000	5 060 000
Surmavusmäär		2,02%
25. XI	260 060 000	5 180 000
12. XII	270 160 000	5 310 000
26. XII	280 000 000	5 400 000
2022. aasta
Aeg	Nakkusi	Surmi
2. I	290 140 000	5 440 000
6. I	300 480 000	5 470 000
Surmavusmäär		1,81%
10. I	310 710 000	5 500 000
13. I	320 100 000	5 520 000
17. I	330 750 000	5 550 000
20. I	342 710 000	5 580 000
23. I	351 630 000	5 600 000
Surmavusmäär		1,59%
8. II	400 850 000	5 770 000
9. III	451 830 000	6 020 000
Surmavusmäär		1,33%
12. IV	500 880 000	6 180 000
Surmavusmäär		1,23%
4. VII	550 040 000	6 340 000
Surmavusmäär		1,15%
26. VIII	600 020 000	6 460 000
Surmavusmäär		1,08%
2023. aasta
Aeg	Nakkusi	Surmi
14. I	666 650 000	6 720 000
Surmavusmäär		1,01%
19. I	750 150 000	6 850 000
Surmavusmäär		0,91%
4. V	764 640 000	6 930 000
Surmavusmäär		0,91%
Allikas: Our World in Data (nakkusi/surmi)

     2020. aasta 27. märtsi seisuga ületas ametlikult kinnitatud haigusjuhtumite arv Ameerika Ühendriikides (85 498) haigusjuhtumite arvu Hiinas (81 340), Itaalia oli haigusjuhtumite arvult (80 539) maailmas kolmandal kohal, surmajuhtumite arvult haigusjuhtumite kohta (8215 ehk 10,2%) aga esikohal.^[34]

Märtsi viimase päeva lõunaks ületas ametlikult kinnitatud haigusjuhtumite arv 800 000 piiri, surmajuhtumite arv oli lähenemas 40 000-le.^[34] Aprilli esimese päeva õhtuks oli ametlikult kinnitatud haigusjuhtumite arv ületanud 900 000 piiri, surmajuhtumite arv 45 000 piiri.^[34] 2. aprilli õhtuks oli ametlikult kinnitatud haigusjuhtumeid 1 000 000, haigusse oli surnud 51 142 inimest, haigusest oli taastunud üle 200 000 inimese.^[34] 7. aprilli õhtupoolikuks oli ametlikult kinnitatud aktiivsete haigusjuhtumite arv (1 008 748) ületanud miljoni piiri.^[34] 15. aprilli hommikuks ületas ametlikult kinnitatud haigusjuhtumite arv kahe miljoni piiri, haiguse tagajärjel oli surnud enam kui 130 000.^[34]

27. märtsil teatas viirusega nakatumisest esimene suurriikide liidritest, Suurbritannia peaminister Boris Johnson.^[48] Johnson pidi koroonahaigega kokkupuute tõttu teist korda eneseisolatsiooni jääma 16. novembril.^[49] 8. juulil teatas koroonaviirusega nakatumisest Brasiilia president Bolsonaro.^[50] 2. oktoobril teatas viirusega nakatumisest Ameerika Ühendriikide president Trump,^[51] kes toimetati samal päeval haiglasse.^[52][53] 21. juulil 2022 anti teada 79-aastase president Joe Bideni nakatumisest viirusega.^[54]

7. aprill oli Hiinas haiguspuhangu algusest alates esimene päev, mil riik ei teatanud ühestki uuest haiguse põhjustatud surmajuhtumist.^[33]

10. aprilli pealelõunal ületas ametlikult kinnitatud surmajuhtumite arv 100 000 piiri, haigusest oli tervenenud enam kui 370 000 inimest.^[34] Aprilli lõpuks oli haiguse tagajärjel surnud enam kui 220 000 inimest.^[55][56] 28. aprilli päeval (kell 11:00 BST) mälestati Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigis vaikuseminutiga pandeemiale vastuseisu käigus hukkunud enam kui sadat meditsiinitöötajat.^[57]

6. mail 2020 tõusis Ühendkuningriik surmade arvult (30 076 inimest) Euroopas esikohale (Itaalias oli registreeritud surmajuhtumite arv samal ajal 29 684) ja enam kui 70 000 hukkunuga Ameerika Ühendriikide järel maailmas teisele kohale.^[58]

28. juuni seisuga ületas ametlikult kinnitatud nakatunute arv 10 miljoni piiri, haigusse oli surnud ligi pool miljonit inimest; ligikaudu veerand kõigist maailmas registreeritud nakatumis- ja surmajuhtumitest oli registreeritud Ameerika Ühendriikides.^[46]

Augusti alguses tõusis Ameerika Ühendriikide ja Brasiilia järel surmajuhtumite arvult maailmas 46 688 surmajuhtumiga kolmandale kohale Mehhiko, möödudes Ühendkuningriigist, kus oli registreeritud 46 119 surmajuhtumit.^[59]

Haigusse surnute arv ületas 1 miljoni piiri 29. septembril 2020.^[60]

2020. aasta 31. detsembriks oli maailmas nakatunud vähemalt 83,42 miljonit inimest, haiguse tagajärjel oli surnud vähemalt 1,82 miljonit inimest.^[25]

2021. aasta 26. jaanuaril ületas nakatunute arv 100 miljoni piiri,^[25] haiguse tagajärjel oli surnud vähemalt 2,16 miljonit inimest.^[24]

2021. aasta mai alguseks oli ametlikult kinnitatud andmetel koroonasse surnud enam kui kolm miljonit inimest; liigsuremuse määra arvesse võttes hinnati koroonasurmade arvuks 7–13 miljonit.^{[61][62][63][64]}

2021. aasta 7. juulil oli ametlikult kinnitatud andmetel koroonasse surnud neli miljonit inimest,^[24] nakatunuid oli sama kuupäeva seisuga 185,08 miljonit.^[25]

2021. aasta 8. novembri seisuga oli ametlikult kinnitatud andmetel koroonasse surnud üle viie miljoni inimese (5 060 000),^[24] nakatunuid oli sama kuupäeva seisuga enam kui veerand miljardit (250 370 000).^[25]

2022. aasta 6. märtsil oli ametlikult kinnitatud andmetel koroonasse surnud kuus miljonit inimest,^[24] nakatunuid oli sama kuupäeva seisuga enam kui nelisada miljonit (446 270 000).^[25]

2022. aasta 12. aprillil ületas ametlikult kinnitatud nakatunute arv poole miljardi piiri (500 880 000),^[25] haiguse tagajärjel oli surnud 6,18 miljonit inimest.^[24]

Levik Eestis

 Pikemalt artiklis Koroonapandeemia Eestis

Eestis tuvastati esimene haigusjuhtum Tallinnas 2020. aasta 27. veebruari varahommikul (avastati küll 26. veebruari õhtul; nakatunu tuli samal päeval bussiga Riiast Eestisse).^[34][65] Teine haigusjuhtum tuvastati 3. märtsil Tartus ja kolmas 4. märtsil Tallinnas; nakatunud saabusid 29. veebruari lennuga Bergamost Riiga, haigestunud liikusid lennujaamast Eestisse isiklike sõiduvahenditega.^[66][67] Kaitsemeetmete väljatöötamiseks moodustati 27. veebruaril töörühm sotsiaalminister Tanel Kiige juhtimisel. 12. märtsil kuulutati välja eriolukord, mille raames võetud meetmeid aja jooksul karmistati.^[68]

Esimene koroonasse nakatunu suri Eestis 2020. aasta 25. märtsil. Tegu oli 83-aastase Hiiumaalt pärit naisega, kes hospitaliseeriti Lääne-Tallinna keskhaiglasse 20. märtsil.

Terviseameti kinnitusel oli 2021. aasta 9. aprilliks selle haiguse tagajärjel surnud 1006 inimest.^[69]

Haigus

 Pikemalt artiklis Koroona (haigus)

SARS-CoV-2 viiruse partiklid elektronmikroskoobis nähtuna

Koroona ehk COVID-19 on viirushaigus, mida põhjustab koroonaviirus SARS-CoV-2.

Peiteaeg

Haiguse peiteaeg ehk inkubatsiooniperiood (nakatumise ja haigusnähtude avaldumise vahele jääv aeg) on 1–14 päeva, tavaliselt on see 5 päeva;^[5][6] ühel juhtumil on antud teada ka 27-päevasest peiteajast.^[7] Karantiini peetakse eriti oluliseks, kuna enne haigussümptomite avaldumist ei suuda laboratoorsed testid tõenäoliselt haigust tuvastada. Samas on terviseameti hinnangul inkubatsiooniperioodil madal ka nakkuse edasi kandumise risk,^[2] ehkki täielikult välistatud see ei ole.^[70] Postipaki vahendusel nakatumise risk on üliväike.^[71]

Sümptomid

Haigusse nakatunu võib olla asümptomaatiline ehk tema test võib olla positiivne, kuid inimene ilma sümptomiteta. Seetõttu on arstiteadlased soovitanud, et diagnoositud nakatunuga kokku puutunud inimesed tuleks eraldada, et välistada teiste nakatamine. Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha.^[72]

COVID-19 peamised sümptomid on palavik, köha, väsimus, lihasevalu ja õhupuudus. Haiguse edasine areng võib patsiendil tekitada raske kopsupõletiku, ägeda respiratoorse distressi sündroomi (ARDS), sepsise, septilise šoki ja põhjustada ka patsiendi surma. Ühendkuningriigis lisati mai keskpaiku ametlikult haiguse sümptomite loetellu maitsmis- ja haistmismeele häiringud.^[73]

Haiguse peiteaeg on tavaliselt 1–14 päeva ning sümptomid avalduvad keskmiselt viie päeva möödudes.

Lõuna-Korea teadlaste aprilli lõpul avaldatud andmetel võivad viiruse RNA fragmendid säilida organismi rakkudes ka nädalaid pärast haigusest tervenemist; väidetavalt ei ole viiruse põhjustatud haigus retsidiivne, ega krooniline, erinevalt HIV-ist ja B-hepatiidist.^[74]

2021. aasta I poolel enam levima hakanud viiruse delta (endise nimetusega India) variandi sümptomeid (peavalu, kurgupõletik, nohu) võidakse ekslikult pidada ka tavaliseks külmetuseks.^[75][76]

Suremus

Surmajuhtumid

██ üle 100 surmajuhtumi 1 miljoni elaniku kohta

██ 10–100 surmajuhtumit 1 miljoni elaniku kohta

██ 1–10 surmajuhtumit 1 miljoni elaniku kohta

██ 0,1–1 surmajuhtumit 1 miljoni elaniku kohta

██ 0,01–0,1 surmajuhtumit 1 miljoni elaniku kohta

██ teave/asustus puudub

Esimene inimene suri COVID-19 tagajärjel 9. jaanuaril 2020 Wuhani linnas. 1. veebruaril suri Filipiinidel esimene inimene väljaspool Hiinat ning 14. veebruaril suri esimene inimene Prantsusmaal, mis oli ühtlasi esimene Aasia-väline surmajuhtum.^[77]

10. veebruaril 2020 ületas surnute arv 1013 inimest ja sellega ületas haiguspuhang 2003. aastal SARS-i puhangu tõttu surnute arvu (774 inimest).^[78][79] Globaalne suremus oli 26. veebruari seisuga 3,3%, kuid piirkonniti oli suremus väga erinev (Hiinas 3,5%, sh Hubei provintsis 4,9%; kruiisilaeval Diamond Princess 0,5%, Lõuna-Koreas 1%, Jaapanis 1,2%, Itaalias 3,4%). Hiina statistika andmeil kasvas suremus järsult üle 60-aastaste seas ning enam kui 80-aastastest oli surnud ligi 15 protsenti. Samas põdes üle 80% nakatunutest haiguse läbi tõsisemate kaebusteta.^[71]

2020. aasta jaanuari lõpus hindas WHO suremust 2% peale.^[80] Hiljem on leitud, et suremus on ligikaudu 1%, kuid seegi sõltub palju nakatunute vanusest ja tervislikust seisundist.^[81] Eelkõige on viirus ohtlik vanemaealistele.^[81] Haigusjuhtude kiire kasvu puhul ületatakse aga meditsiinisüsteemi võimekus abi osutada ning suremus võib oluliselt suureneda. Näiteks Wuhanis oli suremus 5,8%, aga ülejäänud Hiinas 0,7%.^[81]

Eestis on olnud surmavusmäär 0,8–0,9%.

Ravi

Maailma esimese riigina sai Ühendkuningriigis koroonavastase ravimina 4. novembril 2021 kasutusloa molnupiraviir.^[82]

Kaitsemeetmed

Margherita Lambertini, kiirabiarst San Salvatore haiglas Pesaros Itaalias, oma vahetuse lõpus koroonapandeemia ajal 19. märtsil 2020

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) sai haiguspuhangust teada oma esinduselt Hiinas.^[83] Uue koroonaviiruse tüvi ja geneetiline järjestus tehti laboritele kättesaadavaks kogu maailmas, et iseseisvalt välja töötada PCR-testid, mis võimaldavad tuvastada inimeste nakatumist.^[84][85] Koroonaviiruse perekonna seitsmes inimesi nakatav liige on genoomijärjestuse andmetel 75–80 protsenti identne SARS-CoV-iga ja enam kui 85 protsenti sarnane mitme nahkhiirte koroonaviirusega.^[86][87] Veel 2020. aasta jaanuaris ei oldud kindel, kui ohtlik on viirus võrreldes SARS-iga.^[84][85]

Londoni Imperial College’i teadlaste 2020. aasta märtsi lõpul avaldatud uuringupõhise hinnangu kohaselt oleks võinud kaitsemeetmete täieliku eiramise korral nakatuda 2020. aastal maailmas ligikaudu 7 miljardit inimest ja surra kuni 40 miljonit. Kolledži teadlaste hinnangul võiks kaitsemeetmete globaalne operatiivne rakendamine säästa umbes 38,7 miljonit inimelu (95%).^[88] Ameerika Ühendriikide Toidu- ja Ravimiamet (FDA) andis mai alul loa kasutada koroonapatsientide erakorralisel ravimisel katsetamisjärgus ravimit remdesiviir.^[89][90][91]

8. mail 2020 blokeerisid Ameerika Ühendriigid ÜRO Julgeolekunõukogus hääletuse otsuse vastuvõtmise üle, milles kutsutakse üles lõpetama pandeemia ajal vaenutegevus maailma kõigis konfliktikolletes. ÜRO peasekretär António Guterres oli vastava ettepaneku teinud märtsikuus.^[92] Vastavasisuline ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon (2532) võeti vastu 1. juulil 2020.

Haiguse leviku piiramiseks on riikides kehtestatud mitmeid piiranguid. Näiteks Eestis kehtestati eriolukord 2020. aasta 12. märtsi hilisõhtul ning see kehtis 17. maini. Selle raames taastati piirikontroll ning piirati riiki sisenemist, keelati avalikud kogunemised, suleti suur osa asutusi, õppetöö viidi kaugõppele, soovitati kodus töötamist ja avalikes kohtades ei tohtinud koos viibida rohkem kui kaks inimest. Taas kehtestati olulised üleriigilised piirangud alates 2021. aasta 11. märtsist.

Ennetus

 Pikemalt artiklis Koroonavaktsiin

WHO alustas vaktsiini testimist 60 päeva pärast Hiinalt viiruse geneetilise järjestuse saamist.^[93][94]

Koroonavastast vaktsineerimist alustati Euroopa Liidus (sh Eestis^[95]) 27. detsembril 2020.^[96] Esimene Euroopa Liidus heakskiidu saanud koroonavaktsiin oli Saksa ravimifirma BioNTechi ja USA Pfizeri koroonavaktsiin.^[97]

2021. aasta 1. jaanuari seisuga oli maailmas 100 inimese kohta vaktsineeritud 0,13 elanikku,^[98] sh Iisraelis 11,55, Bahreinis 3,49 ja Ühendkuningriigis 1,47 elanikku;^[99] 2020. aasta 31. detsembri seisuga oli nt Venemaal 100 elaniku kohta vaktsineeritud 0,04 ja Soomes 0,03 elanikku.^[98]

Käitumissoovitused

Kirurgiline mask

Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt [phone]) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.

Terviseamet soovitab kaitseks viiruse eest pesta käsi sooja vee ja seebiga, kasutada avalikes kohtades piiritusepõhist käte desinfitseerimisvahendit ning ühistranspordi kasutajatel desinfitseerida ka kindad ja kotisangad. Köhides tuleks katta suu ühekordse taskuräti või käisega (palja käega kattes kanduvad nakkused käega katsutavate esemete kaudu edasi), vältima peaks silmade, nina ja suu katsumist ning kontakti inimestega, kel on välised haigustunnused. Ühtlasi soovitab terviseamet hoiduda toore või väheküpsetatud liha, kuumtöötlemata piima ning pesemata puu- ja köögiviljade söömisest.^[2]

Asjakohaseks ja tungivalt soovitatavaks peetakse teiste inimestega ohutu kauguse hoidmist. WHO soovitusel peab kaugus nähtavate haigustunnustega (ehk köhivate või aevastavate) inimestest olema vähemalt 1 m,^[100] Terviseameti soovitusel peab see kaugus olema vähemalt 2 m.

Ühekordseks kasutamiseks mõeldud kirurgiline näomask kaitseb eeskätt teisi inimesi, kuna mask ei pruugi kaitsta kandjat väikeste piiskade ega silma limaskesta kaudu nakatumise eest.^[71] WHO soovitusel tuleb maski kanda nakatunud ja koroonasümptomitega inimestel ning neil, kes hoolitsevad koroonahaigete inimeste eest. WHO nimetab näomaski kandmist muudel juhtudel maskide raiskamiseks, võttes arvesse eelkõige ülemaailmset näomaskide nappust.^[100][101]

Aprilli lõpul kandis avalikes kohtades maske ligikaudu kaks kolmandikku Ühendriiklastest ja ligikaudu veerand Ühendkuningriigi elanikest.^[102] Maikuu alguseks ei olnud ühest seisukohta kaitsemaskide kandmise vajalikkuse kohta välja kujunenud.^[91][103] President Trumpi nähti avalikus kohas esimest korda maskis 11. juulil.^[104]

Putinist 4 aastat kauem võimul olnud Lukašenko valitsetud Valgevenes toimus 9. mail võidupüha tähistamiseks täismõõduline paraad, samas kui idanaaber tavapärase paraadi pandeemia tõttu ära jättis.^[105] Moskva linnapea Sergei Sobjanin pikendas linnas karantiini 31. maini, alates 12. mai keskpäevast on Moskva elanikud kohustatud kandma avalikes kohtades ja transpordis liikudes näomaski ja kindaid.^[106][107]

Asjakohased ja ajakohastatud juhised on avaldatud Maailma Terviseorganisatsiooni veebilehel,^[108] eesti keeles on samalaadne teave avaldatud Sotsiaalministeeriumi haldusalas oleva terviseameti veebilehel.^[109]

Koroonakriis

 Pikemalt artiklis Koroonakriis

Koroonapandeemia mõjul tekkis kriitiline olukord majanduses, poliitikas, kultuuris, hariduses ja enamikus teistes ühiskondliku elu valdkondades. Kriis on globaalne ning sellel eeldatakse olevat pikaajaline mõju.

Börsid reageerisid koroonapandeemiale 20. veebruaril ja enamik börse teatas 24. veebruari ja 28. veebruari vahel suurimast langusest pärast 2008. aasta majanduskriisi (vaata 2020. aasta börsikrahh). Turgusid on tabanud märtsis järjestikused langused ning iseloomustanud volatiilsus. Kuigi majanduslangust võis suurematel turgudel märgata juba 2019. aasta hilissügisel, siis koroonapandeemia on seda intensiivistanud ning oma karantiinimeetmetega muutnud selle otseselt kõigisse riikidesse puutuvaks.^[110]

Koroonakriis Eestis põhjustas 2020. aastal statistikaameti andmetel 2,9 protsendilise majanduslanguse.^[111]

Vaata ka

• COVID-19 ennetamine
• Pandeemiaprognoosid ja ettevalmistused enne COVID-19 pandeemiat
• Koroonapandeemiaga seotud puudujäägid
• Koroonakriis
• Koroonapandeemia Eestis
• Koroonavaktsiin
• Eesti lennuliiklus koroonapandeemia tingimustes
• SARSi haiguspuhang
• COVID-19 mõju Euroopa Liidu meditsiinitoodete turule
• Koroonakeel

Märkused

1. Kumulatiivne näitaja (1, 2 või 3 vaktsiinidoosi)