1990

1990. aasta (MCMXC) oli 20. sajandi 90. aasta.

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand  
◄ | 1960. aastad | 1970. aastad | 1980. aastad | 1990. aastad | 2000. aastad | 2010. aastad    
◄◄ | ◄ | 1986 | 1987 | 1988 | 1989 | 1990 | 1991 | 1992 | 1993 | 1994 | ► | ►►

Sündinud · Surnud

Sündmused maailmas

Jaanuar

Detailsem kronoloogia leheküljel Jaanuar 1990

• 3. jaanuar – Panama endine juht Manuel Noriega alistus USA vägedele.
• 7. jaanuar – turvalisuskaalutlustel suleti Pisa torn külastajatele.
• 11. jaanuar – Nõukogude Liidu presidendi Mihhail Gorbatšovi külaskäigu ajal toimus Vilniuses Katedraali väljakul umbes 250 000 osavõtjaga miiting "Vabadus ja sõltumatus Leedule".
• 15. jaanuar – Berliinis ründasid tuhanded inimesed Stasi peakorterit, et näha oma toimikut.
• 25. jaanuar – Berliini müüri hakati lammutama.
• 25. jaanuar – Tiraspoli linn Moldaavia NSV-s kuulutas välja iseseisvuse.
• 29. jaanuar – Saksamaa Sotsialistliku Ühtsuspartei juht Erich Honecker võeti vahi alla.
• 31. jaanuar – Moskvas avati esimene McDonald'si restoran, esimene omataoline NSV Liidus.

Veebruar

Detailsem kronoloogia leheküljel Veebruar 1990

• 7. veebruar – Nõukogude Liidu kokkuvarisemine: NLKP Keskkomitee nõustus loobuma NLKP võimumonopolist.
• 11. veebruar – Aafrika Rahvuskongressi juht Nelson Mandela vabanes Victor Versteri vanglast Kaplinna lähedal.
• 11. veebruar – James Douglas võitis nokaudiga Mike Tysonit ja sai profipoksi raskekaalu maailmameistriks.
• 13. veebruar – lepiti kokku Saksamaa taasühendamise kaheosalises plaanis.
• 14. veebruar – Voyager 1 saatis Maale foto Kahvatu sinine täpp, mille on kujutatud Päikesesüsteem vaatega väljast sisse.
• 17. veebruar – Järvakandis taasasutati Kaitseliit.
• 24. veebruar – Eesti kodanike komiteede koostatud valijate nimekirjade alusel toimusid Eesti Kongressi valimised.

Märts

• 9. märts – kaks Saksamaad alustasid sissejuhatavaid taasühinemiskõnelusi.
• 11.–12. märts – Eesti Kongressi esimene istungjärk Estonia kontserdisaalis otsustas taastada Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Heinrich Marga tervituse Eesti Kongressile luges ette Mihkel Mathiesen.
• 19. märts – Nõukogude juhtkond hoiatas Leedut piiripostide ülesseadmise eest.
• 22. märts – Václav Havel teatas, et Tšehhoslovakkia müüs endistel aegadel Liibüale tuhandeid tonne lõhkeainet Semtex.
• 23. märts – Nõukogude valitsus käskis Lääne diplomaatidel Leedust lahkuda.

Aprill

• 24. aprill – kosmosesüstik Discovery startis koos Hubble'i kosmoseteleskoobiga.

Mai

• 4. mai – Läti kuulutas end taasiseseisvunuks.
• 15. mai – Interliikumise korraldatud miiting muutus Toompea lossi ründamiseks.

Juuni

• 7. juuni – Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks valiti Leningradi ja Tallinna metropoliit Aleksius (Aleksei Ridiger).
• 9. juuni – tuhanded ameeriklased alustasid Filipiinidel Clarki lennuväebaasi evakueerimist, kui Pinotubo vulkaan andis esimest korda pärast sajandeid endast märku.
• 20. juuni – Ida-Saksamaal hakkas kehtima Saksa mark.
• 21. juuni – Põhja-Iraani maavärinas hukkus 100 000 inimest.

Juuli

• 12. juuli – Boriss Jeltsin astus välja kommunistlikust parteist.
• 27. juuli - Valgevene NSV Ülemnõukogu kuulutas välja Valgevene suveräänsusdeklaratsiooni

August

• 8. august – Iraak kuulutas välja Kuveidi annekteerimise.

September

• 15. september – Udo Petersoo ordineeriti Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku peapiiskopiks.

Oktoober

• 30. oktoober – La Manche'i tunneli ehitajad said merepõhja all kokku, luues esimese kuiva ühenduse Suurbritannia ja Mandri-Euroopa vahel.

November

• 15. november – kosmosesüstik Atlantis startis salastatud lastiga 38. süstikumissioonile.

Detsember

• 20. detsember – Nõukogude Liidu välisminister Eduard Ševardnadze astus ootamatult tagasi.

Sündmused Eestis

15. mail 1990 toimus Toompeal Interliikumise organiseeritud meeleavaldus

 Pikemalt artiklis 1990. aasta Eestis

• 1. jaanuar – Eesti NSV läks üle täielikule isemajandamisele
• 6.-21. jaanuar – tegevust alustas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Enn Tarto juhtimisel
• 6. jaanuar – asutati Eesti NSV Riiklik Spordiamet (ametlik lühend Eesti Spordiamet)^[1].
• 11.-12. jaanuar – algatati Eesti Sotsiaaldemokraatliku Iseseisvuspartei loomine
• 16. jaanuar – Tallinna linnapeaks sai Hardo Aasmäe (Rahvarinne)
• 20. jaanuar – loodi ühendus Vaba Eesti valitsusjuht Indrek Toome juhtimisel
• 2. veebruar – Tallinna linnahallis kokku astunud kõigi tasandite rahvasaadikud toetavad Eesti iseseisvumist
• 3. veebruar – Vladimir Jarovoi juhtimisel luuakse Nõukogude võimu ja kodanikuõiguste kaitse komitee
• 17. veebruar – Järvakandis taasasutati Kaitseliit.
• 23. veebruar – kaotati lõpuks kommunistliku partei võimumonopol Eestis
• 24. veebruar - 1. märts – Eesti kodanike komiteede koostatud valijate nimekirjade alusel toimusid Eesti Kongressi valimised, millel osales 557 613 Eesti Vabariigi kodanikku ja 34 345 kodakondsuse taotlejat. Kolm suurimat esindust said Rahvarinne, muinsuskaitse selts ja ERSP.
• 11. märts – 12. märts – Tallinnas Estonia kontserdisaalis toimus Eesti Kongressi esimene istung, kuulutati välja üleminekuperiood iseseisvuse taastamiseks.
• 18. märts – toimusid Eesti NSV Ülemnõukogu XII koosseisu valimised, 105 saadikukohast said iseseisvuse pooldajad 73 ja vastased 27 kohta. Rahvarinne enamust ei saavutanud.
• 30. märts – Eesti NSV Ülemnõukogu kuulutas välja samuti üleminekuperioodi Eesti Vabariigi taastamiseks.
• 3. aprill – Ülemnõukogu valis valitsusjuhiks Edgar Savisaare
• 19. aprill – Arnold Rüütel, Edgar Savisaar ja Endel Lippmaa kohtusid Moskvas Mihhail Gorbatšoviga, kes endiselt pakkus Eestile eristaatust konföderatsiooni alusel.
• 8. mai – Eesti NSV Ülemnõukogu taastas Eesti Vabariigi nimetuse ja sümboolika.
• 15. mai – Tallinnas Lossi platsil toimus Interrinde pooldajate valitsusvastane meeleavaldus. Osa meeleavaldajaid tungis lossihoovi. Peaminister Edgar Savisaar kutsus raadio teel rahvast appi. Vähemusse jäänud meeleavaldajad läksid laiali.
• 8. juuni – kahe vastaskandidaadiga konkureerinud Eesti päritolu õigeusu vaimulikust, Tallinna ja kogu Eesti metropoliidist sai Moskva ja kogu Venemaa patriarh Aleksius II.
• 18. juuni – Stockholmi ja Tallinna vahelist laevaliiniliiklust alustas Estline'i parvlaev Nord Estonia.
• 22. september – Ametiühingute maja suures saalis Rävala puiesteel Tallinnas asutati Vabariiklaste Koonderakond.
• 22. oktoober – Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu Eesti Vabariigi majanduspiiri seaduse
• Adelaide'i Eesti Seltsi Teater lõpetas tegevuse.

Sündinud

 Pikemalt artiklis Sündinud 1990

• 13. jaanuar – Liam Hemsworth, Austraalia näitleja
• 16. veebruar – The Weeknd, Etioopia-Kanada laulja, laulukirjutaja ja muusikaprodutsent
• 14. märts – Triin Ojaste, eesti murdmaasuusataja
• 15. aprill – Emma Watson, inglise näitleja
• 10. mai – Karmen Pedaru, eesti modell
• 2. juuli – Margot Robbie, Austraalia näitleja
• 11. juuli – Caroline Wozniacki, taani tennisist
• 15. august – Jennifer Lawrence, ameerika näitleja
• 4. oktoober – Signy Aarna, eesti jalgpallur
• 29. oktoober – Amarna Miller (Marina), Hispaania näitleja
• 30. november – Magnus Carlsen, norra maletaja

Surnud

Pikem nimekiri leheküljel Surnud 1990

• 2. jaanuar – Leonhard Merzin, eesti näitleja
• 6. jaanuar – Pavel Tšerenkov, vene füüsik
• 19. jaanuar – Osho, India guru
• 25. jaanuar – Ava Gardner, ameerika näitleja
• 26. jaanuar – Lewis Mumford, USA tehnika- ja teadusajaloolane
• 2. veebruar – Paul Ariste, eesti keeleteadlane
• 23. veebruar – David Samoilov, Eesti venekeelne luuletaja
• 3. märts – Pimen, Moskva ja kogu Venemaa patriarh
• 20. märts – Lev Jašin, vene jalgpallur
• 4. aprill – Olev Eskola, eesti näitleja
• 5. aprill – Harald Meri, eesti vaimulik
• 11. aprill – Ivar Lo-Johansson, rootsi kirjanik
• 15. aprill – Greta Garbo, rootsi filmitäht
• 20. aprill – Horst Sindermann, Saksa DV riigitegelane
• 5. mai – Silvia Truu, eesti laste- ja noorsookirjanik
• 8. mai – Luigi Nono, itaalia helilooja
• 11. mai – Venedikt Jerofejev, vene kirjanik
• 16. mai – Rein Aren, eesti näitleja
• 12. mai – Andrei Kirilenko, nõukogude poliitik
• 2. juuni – Rex Harrison, inglise näitleja
• 4. juuni – Julian Bromlei, Venemaa etnograaf
• 11. juuni – Irakli Andronikov, Venemaa kirjandusteadlane
• 21. juuni – Arno Vihalemm, eesti luuletaja, graafik ja raamatuillustraator
• 22. juuni – Ilja Frank, Venemaa füüsik
• 15. juuli – Enn Roos, eesti skulptor
• 18. juuli – Valentin Pikul, vene kirjanik
• 20. juuli – Sergei Paradžanov, filmirežissöör
• 22. juuli – Manuel Puig, Argentina kirjanik
• 29. juuli – Bruno Kreisky, Austria poliitik
• 1. august – Norbert Elias, sotsioloog
• 5. august – Salme Masso, eesti õpetaja, kokk, kokaraamatute autor ja kokk
• 15. august – Viktor Tsoi, Venemaa laulja ja filminäitleja
• 18. august – Burrhus Frederic Skinner, USA psühholoog
• 24. august – Sergei Dovlatov, vene kirjanik
• 2. september – John Bowlby, Briti psühholoog, psühhiaater ja psühhoanalüütik
• 7. september – Ahti Karjalainen, Soome poliitik
• 9. september – Nicola Abbagnano, itaalia filosoof
• 9. september – Samuel Doe, Libeeria sõjaväelane ja poliitik
• 9. september – Aleksandr Men, Venemaa vaimulik
• 26. september – Alberto Moravia, Itaalia kirjanik
• 30. september – Patrick White, Austraalia kirjanik
• 1. oktoober – John Stewart Bell, iiri füüsik
• 9. oktoober – Georges de Rham, šveitsi matemaatik
• 11. oktoober – Mauri Raus, eesti näitleja
• 13. oktoober – Lê Ðức Thọ, Vietnami poliitik
• 14. oktoober – Leonard Bernstein, USA helilooja ja dirigent
• 14. oktoober – Ülo Raudmäe, eesti helilooja, trombonist ja dirigent
• 17. oktoober – Isai Rosenfeld, Eesti maletaja ja maleajakirjanik
• 18. oktoober – Pjotr Fedossejev, vene filosoof
• 23. oktoober – Louis Althusser, Prantsuse filosoof
• 23. oktoober – Jacques Demy, prantsuse filmirežissöör
• 25. oktoober – Zara Mints, Eesti kirjandusteadlane
• 27. oktoober – Helmut Maandi, Eesti poliitik
• 7. november – Lawrence Durrell, Briti looduskaitsja ja kirjanik
• 11. november – Giánnis Rítsos, kreeka luuletaja ja poliitik
• 12. november – Herbert Ligi, eesti ajaloolane
• 23. november – Roald Dahl, Briti kirjanik
• 23. november – Merab Mamardašvili, gruusia filosoof
• 23. november – Heino Väli, eesti lastekirjanik
• 2. detsember – Aaron Copland, USA helilooja ja dirigent
• 3. detsember – Heino Mandri, eesti näitleja
• 8. detsember – Tadeusz Kantor, Poola lavastaja
• 10. detsember – Armand Hammer, USA ettevõtja
• 14. detsember – Friedrich Dürrenmatt, Šveitsi kirjanik
• 23. detsember – Paula Palmeos, eesti keeleteadlane ja tõlkija
• 31. detsember – Alfred Kongo, eesti kunstnik

Nobeli auhinnad

• füüsika – Jerome Isaac Friedman, Henry Way Kendall ja Richard Edward Taylor
• keemia – Elias James Corey
• meditsiin – Joseph Murray, Donnall Thomas
• kirjandus – Octavio Paz
• rahu – Mihhail Gorbatšov
• majandus – Harry Markowitz, Merton Miller, William Forsyth Sharpe