Euroopa rändekriis
From Wikipedia, the free encyclopedia
Euroopa rändekriis (ka Euroopa pagulaskriis) on 2015.–2016. aastal Euroopa Liidu maadesse sisse ning neist läbi rändavate pagulaste ja migrantide arvu järsust tõusust tingitud kriisiolukordade koondnimetus. See on osa suurenenud rändest Euroopa maadesse, mis algas 20. sajandi keskpaigas ning mis on paljudes riikides tekitanud tugevat vastuseisu.[1]
Väljastpoolt Euroopat saabuvate migrantide hulka kuuluvad nii varjupaigataotlejad kui ka majandusmigrandid.[2] Suure rände põhjuseks peetakse kliimamuutusi, muude tegurite hulka kuuluvad ka Euroopa koloniaalajastu järelmõjud, sealhulgas laialdane vaesus ja korruptsioon.[3][4]
Euroopa Komisjoni käsitluses tähistab termin "immigrant" väljastpoolt Euroopa Liitu pärit inimest, kes asub alaliselt elama Euroopa Liidu liikmesriiki vähemalt 12 kuuks. Enamik migrantidest on pärit islamiusulistest maadest Euroopast lõunas ja idas, sealhulgas Lähis-Idast ja Aafrikast.[5] ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) andmetel oli enamus 2015. jaanuarist 2016. märtsini Vahemere ületanud põgenikest pärit Süüriast (46,7%), Afganistanist (20,9%) ja Iraagist (9,4%).[6][7] Kõige enam taotletakse varjupaika suurtes Euroopa riikides nagu Itaalia, Prantsusmaa, Rootsi ja Saksamaa ning tugevama surve all olid Vahemere-äärsed piiririigid, eriti Itaalia ja Kreeka, kuhu jõudis arvukalt paadipõgenikke.
Üle Vahemere Euroopasse saabunud migrantidest 2015. aastal olid 58% üle 18-aastased meessoost isikud (77% kõigist täiskasvanutest), 17% olid üle 18-aastased naised (22% täiskasvanutest) ja ülejäänud 25% moodustasid alla 18-aastased põgenikud.[8]
Kuigi rändekriisist räägitakse peamiselt Euroopas, on enim põgenikke vastu võtnud Lähis-Ida ja Aafrika riigid. Kõige rohkem põgenikke on Jordaanias, Türgis ja Pakistanis, vastuvõetud põgenike arvult riikide esikümnes on lisaks Liibanon, Iraan, Etioopia, Keenia, Uganda, Kongo Demokraatlik Vabariik ja Tšaad. Põgenike arvult esimesest kümnest riigist kuus on islamiusulise enamusega.[9]
Eestit rändekriis otseselt ei puudutanud, küll aga leidis see oluliselt kajastamist Eesti meedias. Euroopa rändekava alusel on Eesti ümberasustamise ja -paigutamise raames vastu võtnud 206 rahvusvahelise kaitse saajat[6], aga neist paljud on Eestist lahkunud[10]. Ühtlasi on Eesti panustanud Aafrika toetusfondi ning saatnud teistele riikidele appi piirivalvureid.[11] Eestit on enam mõjutanud Ida-Ukrainas aset leidnud konflikt, millega seoses suurenes rahvusvahelise kaitse taotlejate arv mitmesaja inimeseni[6].