From Wikipedia, the free encyclopedia
Halapaju (Salix acutifolia) on mitmeaastane heitlehine põõsas või lehtpuu paju perekonnast.
Halapaju | |
---|---|
Õitsev halapaju | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Malpiigialaadsed Malpighiales |
Sugukond |
Pajulised Salicaceae |
Perekond |
Paju Salix |
Liik |
Halapaju |
Binaarne nimetus | |
Salix acutifolia (Willd.) | |
Sünonüümid | |
|
Enamasti peetakse halapaju eraldi liigiks Salix acutifolia. Liigi autor on Carl Ludwig Willdenow. Sünonüümid on Salix violacea Willd. ja Salix coerulescens Turcz.[2]
Liigiepiteet acutifolia tähendab 'teravalehine'.
Mõned autorid, sealhulgas Soome botaanikud, peavad halapalju härmpaju alamliigiks (Salix daphnoides ssp. acutifolia)[3][4][5][6]. Alamliigi autor on Frederik Elias Ahlfvengren.
Halapaju kasvab pärismaisena Soomes, Leedus, Valgevenes, Ukrainas, Venemaa Euroopa-osas, Põhja-Kaukaasias, Lääne-Siberis, Kasahstanis, Kõrgõzstanis ja Tadžikistanis.[7]
Seda kasvatatakse ka kultuurtaimena.
Eestis kasvab halapaju kõrgete hõredate põõsastena Peipsi liivadel ja Lõuna-Eesti jõgede ääres (Koiva ja Piusa jõgi[8]) või ka istutatult elamute juures.[9]
Halapaju on 1–12 m (tavaliselt 3–8 m[10]) kõrgune puu või põõsas. Võrsed on halapajul punakaspruunid kuni lillakaspunased. Tal on tumepruunid või tumepunased[9] (erepunased või kollakad) sinaka kirmega[9] pikad, peened[9] ja hargnevad oksad. Oksad on sageli rippuvad[9].
Ovaalse kujuga pungad on punased või tumepunased, pikkusega kuni 6 mm pikad. Lantsetjad, kiiljad lehed (harva joon-lansetjased), mille pikkus on 6–15 cm ja laius 0,7–1,2 cm. Alt on nad hallid, ülevalt tumerohelised ja teravad. Rootsud on kollakas-punased, pikkusega 1 cm.
Urvad on silindrilise kujuga 2,5–3,5 cm pikkused. Nad on hõbevalget värvi[9]. Halapaju on kahekojaline taim ja tema urbade järgi ei ole algul võimalik vahet teha, kas oksad on pärit isas- või emastaimelt.
Halapaju õiel on kaks tolmukat[viide?], üks lindikujuline tagameenääre, munakujuline paljas sigimik, pikk emakakael ja pikergune emakasuue. Emasurvad saavad heleroheka värvuse just väljaulatuvatelt emakasuudmetelt.
Tavaliselt kasvab veekogu kallastel (jõgede, järvede, ojade kallastel).[11]
Halapaju õitseb vara, koos paiselehega[9]. Õitsemise ajal, mis kestab nädal-paar, annavad isasurbadele värvi kollased tolmukapead. Pajude isastaimed on kevadel väga olulised mesilaste õietolmuga varustajad, emastaimedelt saab ainult mett.
Lehtedest valmistatakse salitsiini sisaldusega teed või vesitõmmist, mida kasutatakse palavikuvastase ainena.[11] Salitsiin on glükosiid, mis moodustub salitsüülhape organismi sattumisel. See hape on keemiliselt sarnane aspiriinis sisalduva happega, aga nendel on erinevused toime suhtes.[12]
Taime koorest valmistatakse ürditeed, millel on soodne toime seedimisele. Tee taastab isu ja omab kõhulahtisuse vastaset efekti. Samuti selle vesitõmmisega ravitakse artriiti, neuralgiat, ja üldist valu.[12]
Halapajust valmistatud droogi ei tohi kasutada kui inimesel on suurenenud tundlikkus salitsülaatide suhtes või kui inimene võtab verd vedeldavaid ravimeid.
Lehed sisaldavad salitsiini, antokloore, parkaineid ja askorbiinhapet.[11]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.