Hamburg

Hamburg
saksa	Hamburg
alamsaksa	Hamborg
	Hamburgi lipp Hamburgi vapp
	Pindala: 755 km² (2017)
	Elanikke: 1 892 122 (31.12.2022)
	Koordinaadid: 53° 33′ N, 10° 0′ E

Hamburg (alamsaksa keeles Hamborg [ˈhaˑmbɔːχ]) on linn Saksamaal, elanike arvult halduspiirides teine linn Berliini järel. See asub Põhja-Saksamaal Alsteri ja Bille jõe suudmes Elbe ääres.

See artikkel räägib linnast; ajaloolise Tallinna asutuse kohta vaata artiklit Hamburg (asutus); Lõuna-Aafrika Vabariigi asula kohta vaata artiklit Hamburg (LAV)

Quick Facts

Close

Hamburg moodustab omaette liidumaa. Linna ametlik nimi on Freie und Hansestadt Hamburg ('vaba- ja hansalinn Hamburg').

4. sajandist eKr on teada esimesed püsivad hooned.

8. sajandil tekkis Hammaburgi linn, kuhu Frangi riigi keiser Karl Suur lasi 810. aastal ehitada kiriku. 831. aastal asutas Ludwig Vaga sinna piiskopkonna, mis sai peatselt peapiiskopkonnaks. Hamburgi peapiiskopiks nimetati samal aastal Ansgar.

Pärast Karolingide keisririigi jagamist Verduni lepinguga 843. aastal sai Ludwig Vaga poeg Ludwig Sakslane endale kõik valdused Reinist idas, Hamburgi ja Hamburg-Bremeni peapiiskopkonna ning alad Itaaliast põhja ja ida poole. Seda kutsuti Ida-Frangi riigiks. Kuid juba 845. aastal hävitas Hamburgi oma suure laevastikuga Taani kuningas Horik, laastatud Hamburg ühendati Bremeni piiskopkonnaga ning peapiiskop Ansgar kolis oma residentsi Bremenisse. Hamburg-Bremeni piiskopkond saavutas oma suurima õitsengu peapiiskop Adalberti (1043–1072) ajal. Too oli ametis pärast Hamburg-Bremeni ülendamist Põhja patriarhaadiks. "Hamburg" lakkas olemast piiskopkonna nime osa. 1104. aastal ülendati Bremeni Lundi abipiiskopkond (Rootsi) peapiiskopkonnaks, sellele allutati kõik teised Bremeni endised abipiiskopkonnad Põhjamaades. Pärast Saksimaa hertsogkonna (7. sajand – 1180) tükeldamist 1180. aastal omandasid kõik nende abipiiskopkondade piiskopid osi piiskopkonna territooriumist ja saavutasid otse keisrile alluvate vürstlike piiskopkondade staatuse.