Praha
Tšehhi Vabariigi pealinn From Wikipedia, the free encyclopedia
Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn. Asub Elbe lisajõe Vltava ääres.
 |
See artikkel räägib linnast; küla kohta Slovakkias vaata artiklit Praha küla |
| Praha | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| |||||||||
.jpg) | |||||||||
  Praha lipp
Praha vapp
| |||||||||
Pindala: 496 km²[1]  | |||||||||
|
Elanikke: 1 384 732 (1.01.2024)[2]
| |||||||||
| Koordinaadid: 50° 5′ N, 14° 25′ E | |||||||||
 | |||||||||
Praha vanalinn on 1992. aastal kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.
Linna pindala on 496,07 km², millest hoonestatud on vaid 48,71 km². Ülejäänud ala on põllumajandusmaad ning looduslikud metsa- ja rohumaad.
Prahas on aasta keskmine temperatuur +8,6 °C. Kõige kuumemad kuud on juuli (+19,4 °C) ja august (+19,3 °C), kõige külmemad jaanuar (-1,1 °C) ja veebruar (-0,3 °C). Üle +32° sooja on täheldatud maist septembrini, kõige rohkem juulis (+37,8 °C) ja juunis (+37,2 °C). Igas kuus on täheldatud üle 17-kraadilist sooja. Alla -24 °C temperatuuri on mõõdetud detsembrist märtsini, külmarekord -27,6 °C mõõdeti märtsis. Juunist septembrini pole kunagi öökülma mõõdetud.
Aastas sajab keskmiselt 527 mm. Kõige märjemad kuud on mai (77 mm) ja juuni (73 mm), kõige kuivemad veebruar (23 mm) ja jaanuar (24 mm). Kõige rohkem sajupäevi on juulis (18), kõige vähem aprillis (11). Aastas on keskmiselt 161 sajupäeva. Keskmine õhuniiskus on kõige suurem novembris (88%), kõige väiksem mais (68%). Aasta keskmine on 78%.
Ehkki suvi on märksa märjem kui talv, on suvel hoopis rohkem päikesepaistet: kõige rohkem juunis (keskmiselt 254 tundi), kõige vähem detsembris (48 tundi). Aastas paistab päike keskmiselt 1796 tundi.
Linna nimi tuleb slaavi sõnast "praga", mis tähendab koolet. Praha kandis ületas vana kaubatee Vltava jõe. Linna nime on seostatud ka tšehhi sõnaga "práh" ('künnis'). Legendi järgi olevat Přemysliidide dünastia esiema, prohvet Libuše, käskinud rajada linna kohta, kuhu "mees tahub oma maja künnise".
Praeguse Praha ala oli asustatud juba vanemal kiviajal. Tõenäoliselt hiljemalt meie ajaarvamise lävel tekkisid sealsete Vltava koolmete juures turuasulad, mis hakkasid aeglaselt kasvama kokku linnaks.
Alates 6. sajandist olid Praha oru asukad peamiselt lääneslaavlased. Tõenäoliselt 9. sajandi jooksul sai Praha piirkonnas võimu tšehhide hõim, mille "kuningad" sel ajal hõivasid hõimujuhtide koosoleku (sněm) välja ja rajasid sinna Praha linnuse.
██ Habsburgid
██ Luksemburgid
Sellest ajast alates sai Prahast Böömimaa vürstide ja kuningate residents (mõned neist olid ka Saksa-Rooma riigi keisrid).
Praha õitseaeg oli 14. sajandil Luksemburgi dünastiast Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas Karl IV (tšehhipäraselt Karel I) valitsemisajal (1346–1378), mil sellest sai Saksa-Rooma riigi keskus. Tema ajal toimusid linnas suured ehitustööd: rajati Karli sild, alustati Nové Město rajamist ja Svatý Víti (Viituse) katedraali (Hradčanys) ümberehitamist. Karl IV asutas ka Kesk-Euroopa esimese ülikooli Karli ülikooli. Praha oli sel ajal suuruselt kolmas linn Euroopas[viide?] (umbes 40 000 elanikku). Keiser Sigismundi (1368–1437), keda on peetud 15. sajandi märkimisväärseimaks Saksa valitsejaks, tegelik võim koondus pigem Ungarisse.
Linn koosnes mitmest asulast, mis koondati üheks alles 19.–20. sajandil.
2005. aasta andmetel oli linna elanike arv 1 176 600.
Lisaks töötab linnas üle 300 000 inimese, kes ei ela ametlikult Prahas.
2011. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid välisriikide kodanikud 14% Praha elanikkonnast.[3]
Praha ühistransport koosneb bussidest, trammidest ning metroost.
Trammiliine on 30.
Metroo esimese jaama ehitustööd alustati 1967. aastal. See sai valmis 1974. aastal ja avati 9. mail 1974. Praegu koosneb Praha metroo kolmest liinist ja 57 jaamast.
Hradčanys:
- Svatý Víti katedraal (katedrála svatého Víta, Václava a Vojtěcha)
Staré Městos:
- Praha Püha Agnese klooster
- Týni Jumalaema kirik
- Praha raekoda ja raekoja kell
- Karli ülikool
- Klementinum
Josefovis:
- Juudi kalmistu
Nové Městos:
- Raekoda
- U Kalicha (ilukirjanduses Karika kõrts)
Malá Stranas:
- Eesti suursaatkonna hoone Kampal (Kampa saarel) ehk Sinise Rebase Maja
- Kuradiratas
- John Lennoni sein
Vyšehradis:
- 10. sajandil rajatud linnus ja katedraal (Alfons Mucha freskodega 20. sajandi algusest).
Muudes linnaosades:
- Praha loomaaed
- Kbely lennundusmuuseum – Kbely sõjaväelennuvälja juures asuv Euroopa üks suurimaid lennundusmuuseume
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
