Praha

Praha on Tšehhi pealinn ja suurim linn. Asub Elbe lisajõe Vltava ääres.

See artikkel räägib linnast; küla kohta Slovakkias vaata artiklit Praha küla

---

Praha
tšehhi Praha slovaki Praha poola Praga saksa Prag
Praha lipp Praha vapp
Pindala: 496 km²[1]
Elanikke: 1 397 880 (1.01.2025)[2]
Koordinaadid: 50° 5′ N, 14° 25′ E

Praha vanalinn on 1992. aastal kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Linna pindala on 496,07 km², millest hoonestatud on vaid 48,71 km². Ülejäänud ala on põllumajandusmaad ning looduslikud metsa- ja rohumaad.

Kliima

Praha kliimadiagramm

Aasta keskmine õhutemperatuur on +8,6 °C. Kõige soojemad kuud on juuli (juuli keskmine õhutemperatuur +19,4 °C) ja august (augusti keskmine õhutemperatuur +19,3 °C), kõige külmemad jaanuar (jaanuari keskmine õhutemperatuur –1,1 °C) ja veebruar (veebruari keskmine õhutemperatuur –0,3 °C). Üle +32° on mõõdetud maist septembrini, kõige rohkem juulis (+37,8 °C) ja juunis (+37,2 °C). Igas kuus on mõõdetud õhutemperatuuri üle +17 °C. Alla –24 °C on mõõdetud detsembrist märtsini, külmarekord -27,6 °C on mõõdetud märtsis. Juunist septembrini pole kunagi öökülma mõõdetud.

Aasta keskmine sademete hulk on 527 mm. Kõige sademeterohkemad kuud on mai (77 mm) ja juuni (73 mm), kõige kuivemad veebruar (23 mm) ja jaanuar (24 mm). Kõige rohkem sajupäevi on juulis (18), kõige vähem aprillis (11). Aastas on keskmiselt 161 sajupäeva. Keskmine õhuniiskus on kõige suurem novembris (88%), kõige väiksem mais (68%). Aasta keskmine on 78%.

Ehkki suvi on märksa märjem kui talv, on suvel hoopis rohkem päikesepaistet: kõige rohkem juunis (keskmiselt 254 tundi), kõige vähem detsembris (48 tundi). Aastas paistab päike keskmiselt 1796 tundi.

Ajalugu

Linna nimi tuleb slaavi sõnast "praga", mis tähendab koolet. Praha kandis ületas vana kaubatee Vltava jõe. Linna nime on seostatud ka tšehhi sõnaga "práh" ('künnis'). Legendi järgi olevat Přemysliidide dünastia esiema, prohvet Libuše, käskinud rajada linna kohta, kuhu "mees tahub oma maja künnise".

Praeguse Praha ala oli asustatud juba vanemal kiviajal. Tõenäoliselt hiljemalt meie ajaarvamise lävel tekkisid sealsete Vltava koolmete juures turuasulad, mis hakkasid aeglaselt kasvama kokku linnaks.

Alates 6. sajandist olid Praha oru asukad peamiselt lääneslaavlased. Tõenäoliselt 9. sajandi jooksul sai Praha piirkonnas võimu tšehhide hõim, mille "kuningad" sel ajal hõivasid hõimujuhtide koosoleku (sněm) välja ja rajasid sinna Praha linnuse.

Püha Rooma riik Karl IV valitsemise ajal

██ Habsburgid

██ Luksemburgid

██ Wittelsbachid

Sellest ajast alates sai Prahast Böömimaa vürstide ja kuningate residents (mõned neist olid ka Saksa-Rooma riigi keisrid).

Vaade Praha vanalinnale, Karli sillale ja Püssirohutornile

Vltava jõgi Prahas, tagaplaanil Karli sild, Malá Strana ja Hradčany

Praha õitseaeg oli 14. sajandil Luksemburgi dünastiast Saksa-Rooma keiser ja Böömi kuningas Karl IV (tšehhipäraselt Karel I) valitsemisajal (1346–1378), mil sellest sai Saksa-Rooma riigi keskus. Tema ajal toimusid linnas suured ehitustööd: rajati Karli sild, alustati Nové Město rajamist ja Svatý Víti (Viituse) katedraali (Hradčanys) ümberehitamist. Karl IV asutas ka Kesk-Euroopa esimese ülikooli Karli ülikooli. Praha oli sel ajal suuruselt kolmas linn Euroopas^[viide?] (umbes 40 000 elanikku). Keiser Sigismundi (1368–1437), keda on peetud 15. sajandi märkimisväärseimaks Saksa valitsejaks, tegelik võim koondus pigem Ungarisse.

Linn koosnes mitmest asulast, mis koondati üheks alles 19.–20. sajandil.

Rahvastik

2005. aasta andmetel oli linna elanike arv 1 176 600.

Lisaks töötab linnas üle 300 000 inimese, kes ei ela ametlikult Prahas.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid välisriikide kodanikud 14% Praha elanikkonnast.^[3]

Transport

Praha ühistransport koosneb bussidest, trollibussidest, trammidest ning metroost.

Trammiliine on 30.

Metroo esimese jaama ehitustööd alustati 1967. aastal. See sai valmis 1974. aastal ja avati 9. mail 1974. Praegu koosneb Praha metroo kolmest liinist ja 57 jaamast.

Vaatamisväärsused

Jõeaurik/salongaurik Vyšehrad aastast 1938^[4]

Hradčanys:

• Svatý Víti katedraal (katedrála svatého Víta, Václava a Vojtěcha)

Staré Městos:

• Praha Püha Agnese klooster
• Týni Jumalaema kirik
• Praha raekoda ja raekoja kell
• Karli ülikool
• Klementinum

Josefovis:

• Juudi kalmistu

Nové Městos:

• Raekoda
• U Kalicha (ilukirjanduses Karika kõrts)

Malá Stranas:

• Eesti suursaatkonna hoone Kampal (Kampa saarel) ehk Sinise Rebase Maja
• Kuradiratas
• John Lennoni sein

Vyšehradis:

• 10. sajandil rajatud linnus ja katedraal (Alfons Mucha freskodega 20. sajandi algusest).

Muudes linnaosades:

• Praha loomaaed
• Kbely lennundusmuuseum – Kbely sõjaväelennuvälja juures asuv Euroopa üks suurimaid lennundusmuuseume

Vaata ka

• Žižkov
• Franz Josephi sild
• Štefániki sild
• Rahvusmuuseum