Heinrich von Thurn
From Wikipedia, the free encyclopedia
Heinrich von Thurn–Valsassina (rootsi Henrik von Thurn, tšehhi Jindřich Thurn; hukkus 20. augustil 1656 Riias) oli Böömimaa päritolu Rootsi sõjaväelane, riiginõunik, Tallinna ja Eestimaa kuberner.
Ta osales Kolmekümneaastase sõjas, kus temast sai 1646. aastal Sønderborgi hertsogi kompaniiülem ja ooberst. Pärast sõda määrati ta 1649 Riia kuberneriks. 1651. aastal sai temast Rootsi kindralmajor. 1653. aastal tegi kuninganna Kristiina temast riiginõuniku ning määras 16. augustil Eestimaa kuberneriks.[1]
Ta hukkus tõenäoliselt Teises Põhjasõjas 20. augustil 1656 Vene-Rootsi sõja (1656–1661) Riia piiramisel, kui Vene eelvägi lähenes Riiale 20. augustil ja sundis Pärnu krahvi Heinrich von Thurni juhtimise all olnud rootslased linna taganema. Von Thurn on maetud Riia toomkirikusse.[2]
Ta oli Thurni, Valsassina ja Pärnu krahv, Kreuzi (Creutz, Gorizia ja Gradisca krahvkonnas[3]) vabahärra, Veliši (Wellisch), Vintířovi (Winteritz), Göttingi, Loßdorfi ja Wennegardi härra.