Hoiu-laenuühistu
From Wikipedia, the free encyclopedia
Hoiu-laenuühistu on tulundusühistu, mis pakub oma liikmele hoiustamisvõimalust ja laene, sealhulgas tarbijakrediiti, hüpoteeklaene ja faktooringut.[1] Samuti pakub enamik maailma hoiu-laenuühistuid sarnaselt pankadega ka arveldusteenuseid, samas pole hoiu-laenuühistu pank, selle tegevus ei allu finantsinspektsiooni järelevalvele ja hoiustajate varad pole tagatisfondi poolt tagatud.[2] 2020-aastatel mitme ühistu tegevuse lõpetamisel ja liikmetele kahjude tekkimise järel algatati nende üle suurema kontrolli tõhustamise eelnõu.[3][4][5]
See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2011) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Ühistute algne idee seisnes selles, et samas piirkonnas või sama ametit jagavad inimesed korraldavad kitsamas ringkonnas lihtsamalt ja odavamalt finantside vahendust. Oluliseks märksõnaks on omavaheline usaldus, mis põhineb sotsiaalsel kontrollil ehk ollakse kursis üksteise taustaga. Rahandusminister Võrklaeva sõnul (2023. aastal) pole aga paljude ühistute puhul selge, milles seisneb ühistegevus, ja liikmed on sisuliselt tavalised hoiustajad, kes ei osale mingis muus vormis ühistegevuses.[6]
Hoiu-laenuühistute seadus jõustus 1999. aastal ning viimati tehti seaduses olulisi muudatusi 2010. aastal. Selle aja jooksul on ühistute liikmete arv ja varade maht mitmekordistunud. Kui 2010. aasta lõpu seisuga olid ühistud oma eraisikutest liikmetelt kaasanud hoiuseid kahe miljoni euro ulatuses, siis 2023. aastaks on see 91 miljonit eurot.[6]
Mõnel pool annavad hoiu-laenuühistud välja ka alternatiivraha. Eestis tegeleb sellega Tartu Hoiu-laenuühistu, kes on ringlusse lasknud vekslid, mis toimivad liikmetevahelise sooduskaardi ja maksevahendina. [7]
Peale selle võib hoiu-laenuühistu teha oma liikmetega liisingutehinguid ja määratlemata isikute ringile osutada valuutavahetusteenuseid ning vastavate tegevuslubade olemasolul osutada makseteenuseid.[1]
Hoiu-laenuühistu eesmärk on suurendada oma liikmete (ehk klientide, kes on ühtlasi ka ühistu omanikud) heaolu, sh soodustada liikmetevahelist sotsiaalset ning majanduslikku suhtlust. Ühistu omanikud on hoiu-laenuühistu klientidest liikmed, kusjuures igal liikmel on üks hääl. Seega osalevad hoiu-laenuühistu liikmeks astunud kliendid selle juhtimisel ja ühistu tegevuse üle järelevalve teostamisel.[viide?]
Hoiu-laenuühistu kasumit võib jaotada liikmete vahel proportsionaalselt liikme osalusega panga hoiuseportfelli suurendamisel ja/või laenuintresside maksmisel. Praktikas võib manifesteeruda hoiu-laenuühistu jaotatav kasum tasuta arveldamise võimaluses liikmetele. Samuti võivad hoiu-laenuühistud pakkuda kommertspankadega võrreldes kõrgemaid hoiuseintresse või madalamaid laenuintresse.[viide?]
Hoiu-laenuühistu võib kasumit pidevalt liikmete vahel jagada. Hoiu-laenuühistus võib laenude andmise üle otsustamine toimuda kohalikul (linna, linnaosa, valla, küla, kuid ka riigi) tasandil.[viide?]
Krediidiasutusena tegutsev hoiu-laenuühistu on ühistupank.[viide?]