Hugo Bernhard Rahamägi
From Wikipedia, the free encyclopedia
Hugo Bernhard Rahamägi (2. juuni 1886 Kurtna vald – 1. september 1941 Kirov, hukati) oli eesti usuteadlane ja poliitik, Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop aastail 1934–1939.
Hugo Bernhard Rahamägi | |
---|---|
Haridusminister | |
Ametiaeg 1924–1925 | |
Eelnev | Rudolf Georg Gabrel |
Järgnev | Jaan Lattik |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
2. juuni 1886 Kurtna vald |
Surmaaeg |
1. september 1941 Kirov |
Rahvus | eestlane |
Erakond | Kristlik Rahvaerakond |
Abikaasa | Melanie Kukk |
Alma mater | Tartu Ülikool, usuteaduskond |
Elukutse | usuteadlane ja poliitik |
Tunnustus |
Uppsala Ülikooli audoktor, 1932
|
19. juunil 1934 valiti ta Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskopiks 226 poolt- ja 131 vastuhäälega, vastaskandidaat Jaak Varik sai 127 poolt- ja 227 vastuhäält[1].
Ta on tuntud taotluse poolest ülendada Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop peapiiskopiks ja jagada kirik piiskopkondadeks. Oma ametiaja algul saavutas ta Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kirikule avalikõiguslikud alused, kirikupea oli alates 1938. aastast ameti poolest Riiginõukogu liige. Seetõttu on teda süüdistatud ka kiriku riigivõimu alluvusse seadmises.
Hugo Bernhard Rahamägi oli mesinik, aednik ja maletaja.[2]