Hüpolaktaasia lapseeas
From Wikipedia, the free encyclopedia
Hüpolaktaasia on piimasuhkrut ehk laktoosi lagundava ensüümi, laktaasi vähesus peensoole limaskesta rakkudes, mis kliiniliselt väljendub laktoositalumatusena.
Laktoos on disahhariidne molekul, mis koosneb glükoosist ja galaktoosist. Laktoosist energia ammutamiseks on vajalik lõhustada laktoos glükoosiks ja galaktoosiks, mida viib läbi laktaas.
Primaarse hüpolaktaasia ehk laktaasi puuduse saab jagada kaasasündinud primaarseks vormiks ja pärilikuks primaarseks ehk selektiivseks täiskasvanu-tüüpi hüpolaktaasiaks. Sekundaarne hüpolaktaasia puhul on tegemist peensoole limaskesta kahjustumisega, mille tõttu häirub ka laktoosi lõhustumine.[1]