Laktoositalumatus
From Wikipedia, the free encyclopedia
Laktoositalumatus ehk hüpolaktaasia on ainevahetushäire, mida põhjustab laktaasi puudulikkus.
![]() |
![Laktoos on disahhariid, mis koosneb galaktoosist ja glükoosist, mis on omavahel ühendatud β-1→4 glükosiidsidemega.](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/6a/Laktoosi_struktuur.jpg/320px-Laktoosi_struktuur.jpg)
Laktaas on ensüüm, mis lõhustab soolestikus laktoosi ehk piimasuhkrut. Laktoositalumatus pole alati täielik ning sümptomite esinemine varieerub vastavalt tarbitud laktoosi kogusele[1]. Laktoositalumatuse diagnoosiks on levinuim meetod laktoosi eemaldamine toiduvalikust. Toetavateks diagnostilisteks testideks on vesiniku hingamise test, laktoosi tolerantsustest ja väljaheidete happelisuse analüüs. Põhja-Euroopas esineb laktaasi vähenemist vananedes vaid 10% elanikkonnast, Aafrikas ja Aasias võib laktaasi vähenemine ulatuda 95 protsendini elanikkonnast. Laktoositalumatuse esinemine patsientidel ilmneb hilises lapsepõlves või täiskasvanueas. Laktoosi seedimise võimekus täiskasvanueas arvatakse olevat arenenud viimase 10 000 aasta jooksul[2].