Jaan Jensen
From Wikipedia, the free encyclopedia
Jaan Jensen (Jaan Julius Jensen, pseudonüüm Sen-Sen; 29. september 1904 Rõusa, Vana-Vändra vald, Pärnumaa – 27. juuli 1967 Tallinn) oli eesti karikaturist ja raamatugraafik.
See artikkel räägib karikaturistist; Jaan Jensen on ka Johann Voldemar Jannseni ja ajaloolase Jaan Olveti sünninimi |
Jaan Jensen | |
---|---|
Sündinud |
29. september 1904 Rõusa, Pärnumaa |
Surnud |
27. juuli 1967 Tallinn |
Rahvus | eestlane |
Haridus | EKKKÜ stuudio |
Tegevusala | karikaturist ja raamatugraafik |
Kohaliku algkooli lõpetamise järel õppis Jaan Jensen 1918–1920 Pärnu gümnaasiumis ja 1920–1924 Tallinna Kaarli koguduse eragümnaasiumis. Joonistamist õppis ta 1923–1924 Tallinnas EKKKÜ stuudios August Janseni ja Peet Areni juures.[1]
Aastatel 1924–1932 töötas Jaan Jensen Tallinna kinodes reklaamikunstnikuna. Tema karikaturistikarjäär algas 1928. aastal Uudislehes, kus ta avaldas värvika tüübistikuga ühiskonnakriitilisi pilapilte.[2]
Järgnes elu vabakutselise kunstnikuna. Tema karikatuure ilmus muu hulgas huumoriajakirjas Anekdoodid ja naljad (1929–1932), ajalehtedes Meie Hääl (1931), Muusikaleht (1930), Olion (1935), Päevaleht (1939) Töölisteater (1936).[3] 1941. aastal oli Jaan Jensen ajalehe Sovetskaja Estonija karikaturist.[1]
Teises maailmasõja ajal viibis ta Nõukogude tagalas Jaroslavlis, kus osales Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu asutamises.[1]
Aastatel 1943–1946 töötas Jaan Jensen algul Moskvas, seejärel Leningradis ja Tallinnas ajalehe Rahva Hääl kunstnikuna, seejärel (1945–1946) ajakirja Pikker karikatuuriosakonna juhatajana.[1]
Aastatel 1946–1950 oli ta Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi õppejõud ning Eesti kunstielu üks organiseerijaid. Aastatel 1950–1962 kuulus ta Kunstifondi juhatusse ning 1962–1967 oli Eesti NSV Kunstnike Liidu juhatuse esimees. 1963. aastal oli ta NSV Liidu Kunstnike Liidu juhatuse sekretär.[1]
Jaan Jensen on Eesti esimene karikaturist, kes sai 1963. aastal Eesti NSV rahvakunstniku nimetuse.[4]
Ta on maetud Metsakalmistule.