Johann Heinrich Gerth
From Wikipedia, the free encyclopedia
Johann Heinrich Gerth (ladina Johannes Henricus Gerthius; u 1645/1946 Frankfurt – 13. mai 1696 Stockholm) oli saksa teoloog ja Rootsi-aegne Eestimaa piiskop.[1]
See artikkel räägib piiskopist; sama nime kandsid pastorid Johann Heinrich Gerth (suri 1698) ja Johann Heinrich Gerth (1686–1734) |
Ta sai hariduse Giesseni ülikoolis, oli 1671. aastast leskkuninganna Hedvig Eleonora pihiisa ja ülemõukonnajutlustaja, Eestimaa ja Tallinna piiskop (1684–1693) ja Stockholmi St. Gertrudi saksa koguduse (Deutsche St.-Gertruds-Gemeinde Stockholm) pastor.[2]
Piiskop Gerth viis rahvakoolidele kuningavalitsuse toetuse saamiseks Bengt Gottfried Forseliuse koos kahe poisiga (Ignatsi Jaak, Kambja kihelkond, Liivimaa kubermang; Pakri Hansu Jüri, Harju-Madise või Risti kihelkond, Eestimaa kubermang) 1686. aastal Stockholmi. Poisid demonstreerisid oma lugemis- ja laulmisoskust kuningas Karl XI ja ministrite ees. Kuningas andis oma käega mõlemale poisile tunnustuseks kuldtukati. [3]
Tema piiskopiks olemise ajal hakkas kehtima Karl XI poolt 30. novembril 1692 Eestimaa piiskopkonna jaoks välja antud Rootsi 1686. aasta kirikuseaduse täiendus[4], mille põhjal muudeti Eestimaa territoriaalkirik Rootsi territoriaalkiriku üheks piiskopkonnaks ja sellega liideti ka Tallinna territoriaalkirik.
Tema isa oli Sprendlingeni piiskop Johann Konrad Gerth.[2]