Kahepaiksed
From Wikipedia, the free encyclopedia
Kahepaiksed ehk amfiibid (Amphibia) on vee- ja/või maismaa-eluviisiga keelikloomade klass selgroogsete alamhõimkonnast. Kahepaiksed – konnad, vesilikud, salamandrid jne – on esimesed maismaaselgroogsed. Üleminek veest maismaale oli selgroogsete evolutsioonis murranguliseks sündmuseks. Seda võimaldasid kalade uimjäsemete muutumine aegamisi varvasjäsemeteks ja lõpusehingamise asendumine kopsuhingamisega. Amfiibide maale tulekuga hakkas eristuma kael, nahk muutus kuivemaks, ent säilitas siiski näärmeterikkuse, kadusid neuromastid, kujunes keskkõrv ja eristus sisekõrv, südame koda jaotus kaheks ning tekkis kaks vereringet.
Kahepaiksed | |
---|---|
värvalkonn Dendrobates tinctorius | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Alamhõimkond |
Selgroogsed Vertebrata |
Klass |
Kahepaiksed Amphibia |
Siiski on kahepaiksed suures osas kaladega sarnased loomad:
- nad on kõigusoojased (poikilotermsed);
- südamel on säilinud alamatele kaladele omane arteriooskuhik;
- nende erituselundid on sama tüüpi nagu alamatel kaladel;
- munarakud õhukese kestaga kaetud ja nende loodetel puuduvad lootekestad;
- moondega areng.[1]
Kalade vastsed (maimud) sarnanevad vägagi kahepaiksete vastsetega (kullestega) järgmiste tunnuste poolest:
- hingavad lõpustega;
- jäsemed puuduvad;
- mõlajas saba;
- neuromastid e küljejooneelundid on olemas.
Zooloogia haru, mis uurib kahepaikseid, nimetatakse batrahholoogiaks.