Kehtna vald (1991)
vald Raplamaal (kuni 2017) From Wikipedia, the free encyclopedia
Kehtna vald oli vald Rapla maakonna lõunaosas. Valla ulatus põhjast lõunasse oli ligi 40 km ja idast läände ligi 15 km. Valla pindala oli 507,3 km².[3]
Kehtna vald ümbritses Järvakandi alevvalda. Valda ümbritsesid Rapla, Juuru, Kaiu, Vändra, Märjamaa, Raikküla ja Kaisma vald.
Kehtna vallas oli viis alevikku: Eidapere, Lelle, Keava, Kehtna, Kaerepere. Suurim asula oli valla keskel asuv Kehtna alevik, mis on ka vallakeskus.
Kehtna vallas oli 43 küla: Ahekõnnu, Ellamaa, Haakla, Hertu, Hiie, Ingliste, Kaerepere, Kalbu, Kastna, Kehtna-Nurme, Kenni, Koogimäe, Koogiste, Kumma, Kõrbja, Käbiküla, Kärpla, Laeste, Lalli, Lau, Lellapere, Lellapere-Nurme, Linnaaluste, Lokuta, Metsaääre, Mukri, Nadalama, Nõlva, Ohekatku, Pae, Palasi, Paluküla, Põllu, Põrsaku, Reonda, Rõue, Saarepõllu, Saksa, Saunaküla, Selja, Sooaluste, Valtu-Nurme, Vastja.
Vallal oli heas seisus teedevõrk, mis tagas ühenduse suuremate linnadega – Tallinna, Tartu, Pärnu, Viljandi ja Haapsaluga. Valda läbis ka Tallinna–Pärnu raudteeliin, mille üks haru viib Lellest Viljandisse.
Kehtna vallavanem oli Indrek Kullam.[4] 2017. aastal liitusid senine Kehtna vald ja Järvakandi vald uueks Kehtna vallaks.
Kehtna valla loodus ja maastik oli vaheldusrikas. Valla endisel territooriumil on palju soid ja rabasid. Eriline maastikuline kooslus on kõnnumaa, kus künkad ja mäed vahelduvad väikeste järvede ja rabadega. Kõnnumaa on tekkinud jääaja lõpul mandrijää sulamise tulemusena. Selle omapärase loodusmaastiku kaitseks on loodud Kõnnumaa maastikukaitseala. Kaitseala on praegustes piirides loodud aastast 2000; pindala on 5713 ha.[5] Kõnnumaa maastikukaitsealal kaitstakse põhiliselt rabamaastikku ja kaitsealuste liikide elupaiku. Suur osa valla territooriumist on metsade all, mis hõlmavad ligi poole (49%) valla pindalast.[3]
Lelle ümbruses on looduskaitse alused Keava raba ja Loosalu raba.[6] Mõlemas rabas on rajatud looduse õpperajad. Keava rabas (1860 ha) asub kummaline kuiv lehter; selle lehtri all on mineraalpõhja saar, mille järskudelt nõlvadelt voolab turba all lehtrisse valgunud vesi kiiresti ära.[6] Keava raba (turbamaardla 1570 ha) keskosa on tekkinud järve soostumisel, äärealad aga mineraalmaa soostumisel.[7] Kahjulike elementide sisaldus Keava soo turbas mitu korda väiksem kui Eestis keskmiselt ja see on sobilik ökoloogiliseks aiandusturbaks.[7]
Loosalu rabaks nimetatakse Loosalu-Kõrgemäe soostiku (2140 ha) lääneosa.[6] Loosalu rabas asub omapärane männipuistuga soosaar – Järvehiis.[6] Loosalu rabas paikneb Loosalu järv, mille pindala on 34,1 ha.[8] A. Mäemetsa (1977) andmetel on Loosalu järv kõige suurem rabajärv Eestis, mille vee reaktsioon on väga happeline ja kus puudub taimestik. Loosalu järv on kõige tüüpilisem huumustoiteline järv Eestis. Järve ökosüsteem on rabajärvedele väga tüüpiline ja suure teadusliku tähtsusega ning vajab koos ümbritseva rabaga täielikku kaitset.[8] Loosalu järv on ilmselt jäänuk raba kohal varem asunud suuremast järvest, mille areng algas hilisjääajal pärast ümbruse vabanemist jääpaisjärve alt. Praeguseks ajaks on sellest järvest suurem osa soostunud; säilinud on ainult endise järve keskosa.[8] Järvest 200 m põhja pool asub Väike-Loosalu järv ja ümbritsevas rabas on palju laukaid.
Kehtna vallast voolab läbi Keila jõgi, mis on 116 km pikk; valgala pindala on 682 km².[9] Keila jõgi on Soome lahe vesikonna pikim jõgi; tema kallastel on rohkesti asulaid ja üsna tihe asustus.[10] Keila jõgi algab Kuimetsa külast 5 km lõuna pool ja suubub Soome lahte.[9] Jõe keskmine lang on 0,65 m/km.[10]
Mitmed järved Kehtna vallas on inimese loodud ehk tehispaisjärved. Eesti järvede nimestiku (2006) järgi asuvad nimetatud vallas Estonia (Estoonia) ja Räägu järv ning Kehtna tiigid, mis kuuluvad Matsalu alamvesikonda. Räägu järv (2,3 ha) asub Kalbu ja Nadalama küla piirkonnas ning on ühenduses Rõue jõega.[11] Saunakülas asuva Estonia järve (Hundiaugu paisjärve) pindala on 1,2 ha; Käbikülas asuvate Kehtna tiikide pindala on 0,4 ha ja 0,3 ha.[11] Kõik nimetatud veekogud on ühenduses Rõue jõega.
Esimesed kirjalikud teated Kehtna piirkonna inimasustusest pärinevad 1054. aastast vene kroonikatest. Mitmeid valla külasid on nimetatud juba 1241. aastal Taani hindamisraamatus. Esimesed mõisad tekkisid valla aladele 15. sajandil. Esimese Eesti Vabariigi algusaastatel loodi Kehtna mõisa baasil osaliselt riigimõis, kus 1925. aastal avati Kehtna Kõrgem Kodumajanduskool.[12]
Kehtna vald kuulus elanike arvult Eesti keskmiste valdade hulka. 2012. aasta 1. jaanuari seisuga oli vallas registreeritud 4676 elanikku.[13] Inimeste keskmine vanus oli 39,42 aastat. Valla keskmine asustustihedus oli ligi 10 inimest/km². Mehi ja naisi oli vallas ligikaudu võrdselt, väikese naiste ülekaaluga (mehi 2330, naisi 2346). Viimastel aastatel on valla elanike arv vähenenud.[13] 2007. aasta 1. jaanuari seisuga oli vallas registreeritud 5113 elanikku. Kehtna valla alalise elanikkonna soolis-vanuselise koosseisu järgi elas vallas kõige enam 20–24 aasta vanuseid mehi ja naisi (andmed 1.01.2012 seisuga). Elanike arvult oli vallas suurim Kehtna alevik (ligi 1674 inimest), järgnevad Eidapere ja Kaerepere alevik.[13]
Valla elanike loomulik iive oli olnud alates 1994. aastast kuni 2011. aastani negatiivne, välja arvatud 2008. aastal, mil valla elanike arv suurenes 11 inimese võrra.[14] Kehtna valla arengukava (2007–2015) järgi saab valla rahvastiku püsimine ja kasv toimuda eeskätt sisserände tõttu tänu soodsale asukohale Tallinna läheduses.
Valla territooriumist oli 24% põllumaa.[3] 1980. aastatel oli kogu vallas kolm suurt ja jõukat majandit.[3] Kehtna näidissovhoostehnikum oli spetsialiseerunud sea- ja veisekasvatusele. Valtu kolhoos oli lisaks sea- ja veisekasvatusele kuulus ka Valtu veinide poolest. Lokuta kolhoos oli tuntud lambakasvatuse poolest. Eesti taasiseseisvumise järgse põllumajandusreformi käigus lagunesid endised suurmajandid osaühinguteks ja taludeks, mis jätkavad põllumajanduslikku tootmist. Suuremad põllumajandusettevõtted on Kehtna Mõisa osaühing, Lelle Põllumajanduse osaühing ja Keava osaühing. Põllumajanduslikku tootmist soodustab põllumaa hea kvaliteet.[12]
Kehtna valla arengukava (2007–2016) järgi oli vallas 2010. aasta jaanuari seisuga registreeritud 210 osaühingut, 5 aktsiaseltsi, 2 ühistut, 186 füüsilisest isikust ettevõtjat.[15] Ettevõtted tegutsevad ligi kolmekümnel tegevusalal; kõige rohkem on põllumajandusega seotud ettevõtteid. Pärast 2000. aastat hoogustus vallas ehitustegevus. Ehitati peamiselt põllumajanduslikke tootmishooneid. Ettevõtlust soodustas Tallinna lähedus ja hea teedevõrk. Samuti oli rahvastik noorepoolne ja üsna haritud. Ettevõtluse arengut takistas tööjõu lahkumine välismaale ja kvalifitseeritud tööjõu puudus nagu ka mitmel pool mujal Eestis.
Vald sai joogivee põhjaveest, mis on looduslikult kaetud õhukese kaitsekihiga.[15] See tähendab, et joogivesi võis olla reostunud ning veekvaliteet oli üldiselt madal. Enamik valla jõgedest ja ojadest polnud looduslikud – need voolasid maaparanduskraavides. Kuigi põllumajandustegevus ja väetiste kasutamine 21. sajandi alguses vähenes, põhjustas see siiski jätkuvalt pinnaveekogude eutrofeerumist (taime toitesooladega rikastumist). Seetõttu polnud jõgede vee kvaliteet sobilik vesiviljeluse arendamiseks (kalade ja vähkide kasvatamiseks).
Kooliharidust anti Kehtna vallas teadaolevalt alates 1843. aastast, mil Kalbu külas avati vallakool.[12] Lisaks Kehtna Põhikoolile olid vallas veel Valtu Põhikool, Eidapere kool ning huvialakool Kehtna Kunstide Kool. Kehtna Raamatukogu Selts alustas tegevust 1914. aastal, Valtu Eneseharimise Ühing asutati 1920. aastal.[16] Kehtna Kõrgem Kodumajanduskool (asutatud aastal 1925) oli Kehtnas esimene kutseharidust andev õppeasutus. Aastal 1966 tekkis Kehtna Näidissohvoos tehnikum, mis on hiljem töötanud Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli (lühendina: Kehtna MTK) nime all.[17] Koolis anti rakenduslikku keskharidust, lisaks sai koolis mitusada inimest aastas täiskasvanute jätkukoolitust. Kehtna MTK-s sai õppida kümmet eriala, sealhulgas arvutiõpetust, maamõõtmist ja -parandust ning vesiehitust. Kehtna MTK oli aleviku suurim tööandja ja oluline kultuuriasutus.[15] Kehtna vallas olid lasteaiad, põhikoolid, huvikoolid vastavalt elanikkonna paiknemisele ja arvule.
Kehtna vallast on pärit mitu Eesti kultuuriloolist isikut: kirjanikud Paul Rummo ja Jaan Rummo, kirjandusloolane Paul Ambur, rahvatantsupedagoog Ullo Toomi ning nimekaid teadlasi, nende hulgas puuviljandusteadlane, sordiaretaja Aleksander Siimon.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
