Mets
ökosüsteem, milles on palju puid From Wikipedia, the free encyclopedia
ökosüsteem, milles on palju puid From Wikipedia, the free encyclopedia
Mets on ökosüsteem, mis koosneb kasvavate puudega maast ja selle elustikust (taimestikust, loomastikust, seenestikust).[viide?] FAO järgi on mets puittaimedega kooslus, mille pindala on suurem kui 0,5 ha, puude kõrgus ületab 5 m ja võrade pindala üle 10% kogu alast. Metsa mõiste alla ei kuulu puuviljaaiad ja linnapargid.[1]
 |
See artikkel räägib üldmõistest; perekonnanime kohta vaata Mets (perekonnanimi); Ostrovski näidendi kohta vaata artiklit Mets (Ostrovski) |
Mets moodustab kogu maismaa pindalast 30% (kuid Maa ajaloos on olnud perioode, kus metsaga oli kaetud ligikaudu 50% maismaast). Selle biosfääriosa globaalne tähtsus seisneb orgaanilise aine loomises ja selles talletunud biogeensete elementide kaitsmises väljauhtumise eest (metsadesse on koondunud 80–90% maismaa orgaanilisest ainest) ning õhkkonna gaasilise koostise reguleerimises. Mõjutades sademete hulka ja jaotust ning pinnavee äravoolu ja aurumist, määrab mets maa-ala veerežiimi ja kliima.[2]. Seega määrab mets suure osa ka aine- ja energiaringes. Erosiooni ja deflatsiooni tõkestajaina ning õhu puhastajaina on metsad olulised ka keskkonnakaitses.
Metsa on mitmeti defineeritud:
Metsamaaks loetakse metsaseaduse järgi:
Metsi võib leida igast piirkonnast, kus on suhteliselt suures hulgas sademeid ja vähemalt 2-kuune periood, kus õhutemperatuur on üle 10 kraadi.[2] Pinnaselt, mis on omadustelt kõlbulik puude kasvuks ning kus häiringud (metsatulekahjud, liiga pikad põuaperioodid) pole väga sagedased. Mägedes levivad metsad kuni puupiiri kõrguseni.
Metsad, kus domineerivad õistaimed (laialehised metsad) on liigirikkamad, kui valdavalt paljasseemnetaimi sisaldavad metsad (okas- ja heitleismetsad). 2000. aastal hõlmab FAO (Ühinenud Rahvaste Toidu ja Põllumajanduse Organisatsioon) andmetel maailma metsade suurjaotus 4 tüüpi: boreaalsed (33%), parasvöötme (11%), subtroopilised (9%) ja troopilised metsad (vihmamets) (47%).[4] Suurima metsade pindalaga riigid on Venemaa, Brasiilia ja Kanada. FAO 2010 andmetel on looduslikke metsi säilinud kõige enam Lõuna-Ameerikas, kuid maailmas domineerivad üldiselt poollooduslikud metsad looduslike üle. Istutatud metsade osakaal on suhteliselt tühine.[4] Maailmas levinumad puude perekonnad on mänd (Pinus), tamm (Quercus), kuusk (Picea) ja nulg (Abies).
Boreaalsed metsad ehk taigad. Enamik kasvab Euraasia mandri Aasia osas. Vegetatsiooniperiood kestab 3–6 kuud. Sademeid on 250–500 mm/a. Taiga asub jahedas ja niiskes kliimas, millele on iseloomulik temperatuuri suur aastaajaline kõikumine. Mullad on happelised ja seetõttu on seal valdavalt heitlehised ja okaspuud. Mõnes piirkonnas esineb igikeltsa. Puudel on kohastumuseks juured pindmised (igikelts), lehed muundunud okasteks, et takistada aurumist. Igihaljus võimaldab pikemalt fotosünteesida ja võra on kitsaskooniline, kuna lumi peab talvel maha vajuma, et see ei vigastaks puid oma raskusega.[5][6]
Pikemalt artiklis Parasvöötme metsad
Parasvöötme metsad paiknevad piirkonnas, kus talv on lühike ja mõõdukalt külm. Vegatatsiooniperiood kestab 6–12 kuud ja sademeid on 500–1000 mm/a. Muld nende metsade all on viljakas ja tüse, mistõttu valdavateks puudeks on lehtpuud (tamm, pöök, saar). Parasvöötme metsad kannatavad tugevalt liigse inimmõju käes. Tihti on alles vaid sekundaarsed metsad, sest vanad metsad on inimasustuse laiendamiseks, põllumaaks või kaevanduste tarvis maha raiutud. Rohttaimedel on nendel aladel kiire arengutsükkel vahetult pärast talve, sest lehed varjavad päikesevalguse. Samblaid on ka maapinnal vähe, sest mahalangenud lehed ei kõdune piisavalt kiiresti ja varjavad valguse.[6].
Subtroopika jaguneb Vahemere tüüpi ja niiskeks subtroopikaks. Esimesel juhul on kuiv suvi ja vihmane talv ning sademeid 500–600 mm/a. Paiknevad väga viljakatel muldadel ja kuuluvad igihaljaste kõvalehiste metsade hulka (loorberipuu, korgitamm, õlipuu). Puud on kohanenud sagedaste põlengute, kuivuse ja suure aurumisega, mistõttu on neil nahkjad lehed, milles leidub lisaks veel palju eeterlikke õilisid. Tugikoel on ka suur osa selles, et taim ei saaks närbuda
Teisel juhul esineb vihma aasta läbi ja sademete maksimum on suvel. Selles piirkonnas levivad igihaljad vihmametsad, kus tavalistest liikidest leidub jugapuud (Podocarpus) ja magnooliad (Magnolia).[6]
Troopilised metsad jagunevad sesoonseteks ja humiidseteks, kus esimesel juhul on sademeid kuni 2000 mm/a, kuid kuivaperiood võib kesta kuni 5 kuud. Teisel juhul esineb sademeid üle 2000 mm/a ja kuivaperiood puudub üldse (vihmamets) või on lühike. Nendes metsades ei lange temperatuur kunagi alla 0 kraadi. Mullad on toitainevaesed, happelised ja punakad, sest aastaringne vegetatsiooniperiood kurnab mullad ära.[6]
Metsa suktsessioon ehk koosluste vahetus tähendab, et esmalt tekib rohutasand ehk domineerivateks taimedeks on rohttaimed ja põõsad. Tekib soodne keskkond seemnete ja eoste idanemiseks. Lagedal rohumaal hakkavad kasvama esimesed puuliigid, mis virguvad jõudsalt ja puittaimed hakkavad alal domineerima. Varju suhtes tolerantsed puuliigid (kuusk, vaher) jäävad aga ebatolerantsetele (mänd, kask) alla ehk ei konkureeri nendega kõrgustes. Puud kasvavad viimaks nii suureks, et rohttaimed ja põõsad jäävad neile olelusvõitluses alla. Noores metsas jätkub puude kiire kasv ja puudevaheline konkurents võib olla mõnedele isenditele hukatuslik. Kui mõni ebatolerantne isend jääb kasvus teistest maha, siis ta sureb konkurentsis ja asendatakse mõne teise liigiga, mis tolerantsem. Täiskasvanud metsas jätkub konkurentsist tingitud puude väljalangemine. Tekib lamapuit, mis muudab metsa mosaiiksemaks ehk loob valgust vajavatele liikidele uue sobiliku elupaiga. Ebatolerantsed ja tolerantsed liigid jagavad elupaika ja välja võib kujuneda selgepiiriline kihistatus kahe eelmise vahel. Kliimaksstaadiumiks on kujunenud suhteliselt stabiilne taimekooslus, kus domineerivad liigid, mis on konkreetses keskkonnas kõige kohasemad.[7].
Peale selle, et inimene saab metsast toorainet mööbli- ja paberitööstusse, küttepuid ja ehitusmaterjali, on metsal ka oluline esteetiline väärtus. Inimene saab metsas matkata, seeni ja marju korjata, jahti pidada ja vaba aega veeta. Metsad aitavaid meil hoida väärtuslikku pinnast erosiooni eest. Lisaks aitavad puuderibad teede ääres hoida talvel teid lumest puhtana. Metsad takistavad reostuse jõudmist jõgedesse ja järvedesse. Ühtlasi muudavad puud õhu tolmust ja heitgaasidest puhtamaks ning metsad seovad väga suures hulgas süsinikku atmosfäärist endasse. Metsaökosüsteemide iseloomulikud keskkonnatingimused pakuvad elupaika paljudele spetsiifilistele elusorganismidele, keda inimene vajab, et tehislikkuse keskel eksisteeriks veel ka tükike sellist keskkonda, nagu see oli enne inimest.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
