From Wikipedia, the free encyclopedia
Kiiritustõbi ehk äge kiiritusmürgistus ehk äge kiiritushaigus [1] ehk akuutne radiatsiooni sündroom on pärast suure radioaktiivse kiirgusdoosi (üle 1 Gy) saamist 24 tunni jooksul ilmnev kogum tervisehäireid.
Kiiritustõbi | |
---|---|
Klassifikatsioon ja välisallikad | |
RHK-10 | T66 |
RHK-9 | 990 |
MedlinePlus | 000026 |
eMedicine | article/834015 |
MeSH | D011832 |
Äge kiiritusmürgistus on äge ehk akuutne seisund, mis kiiritada saamisel tähendab sümptomite teket tundide ning mitte päevade, kuude või aastate pärast ja need võivad kesta mitmeid kuid.[2] [3][4][5]
Sümptomite ilmnemise loomus ja aeg sõltub ioniseeriva kiirguse doosi suurusest. Väiksemad doosid põhjustavad gastrointestinaalseid haigusnähte (iiveldus ja oksendamine) ning vere koostise muutusest tingitud haigusnähte (põletik ning verejooks). Suuremad doosid võivad lisaks eelnevale põhjustada neuroloogilist kahju ning lõppeda surmaga. Ägeda kiiritusmürgistuse ravi on enamasti toetava iseloomuga: kasutatakse vereülekannet ning manustatakse antibiootikume. Ekstreemsemaid ravimeetodeid, nagu luuüdi siirdamine, kasutatakse ulatuslikemate kahjustuste korral.[4]
Väiksemate dooside korral ajaühikus avaldub kiiritusmürgistus kroonilisena, mille korral sarnased sümptomid tekivad alles kuude või aastate pärast.
Igasugune kiiritada saamine suurendab riski haigestuda mitmetesse vähkkasvajatesse.
Klassikaliselt jaotatakse ägeda kiiritusmürgistuse sümptomid kolme põhilisse kategooriasse: vereloomelised, gastrointestinaalsed ning neurovaskulaarsed.[4] Aeg haigusnähtude ilmnemiseni sõltub doosi suurusest. Suurema doosi korral ilmnevad sümptomid varem.[4] Ühtlasi eeldavad kirjeldatavad seosed, et kiiritada on saanud ühtlaselt kogu keha. Vastasel juhul ei pruugi osa sümptomeid ilmneda: Vereloomega seotud sümptomid ilmnevad vaid juhul, kui kiiritada on saanud aktiivselt vereloomet teostav luuüdi. Neurovaskulaarne sündroom vajab avaldumiseks aju kiiritamist. Gastrointestinaalsed sümptomid aga ei esine, kui kõht ja soolestik ei ole saanud kiiritada.
Ägeda kiiritusmürgistuse varajased sümptomid võivad olla iiveldus ja oksendamine, peavalud, väsimus, palavik ning lühiajaline nahapunetus. Need sümptomid on tavalised paljude haiguste korral ega pruugi viidata kiiritusmürgistusele.
Faas | Sümptom | Kogu-keha absorbeeritud doos (Gy). Protsentides on näidatud sümptomite ja suremuse esinemissagedused | ||||
---|---|---|---|---|---|---|
1–2 Gy | 2–6 Gy | 6–8 Gy | 8–30 Gy | Rohkem kui 30 Gy | ||
kohene | iiveldus and oksendamine | 5–50% | 50–100% | 75–100% | 90–100% | 100% |
avaldumisaeg | 2–6 h | 1–2 h | 10–60 min | < 10 min | mõni minut | |
kestus | < 24 h | 24–48 h | < 48 h | < 48 h | Kestab surma saabumiseni (< 48 h) | |
kõhulahtisus | ei esine | ei esine või kerge (< 10%) | tugev (> 10%) | tugev (> 95%) | tugev (100%) | |
avaldumisaeg | – | 3–8 h | 1–3 h | < 1 h | < 1 h | |
peavalu | kerge | kerge või keskmine (50%) | keskmine (80%) | tugev (80–90%) | tugev (100%) | |
avaldumisaeg | – | 4–24 h | 3–4 h | 1–2 h | < 1 h | |
palavik | puudub | temperatuuri tõus keskmine
(10-100%) |
temperatuuri tõus keskmine või
suur (100%) |
kõrge palavik
(100%) |
kõrge palavik
(100%) | |
avaldumisaeg | – | 1–3 h | < 1 h | < 1 h | < 1 h | |
kesknärvisüsteemi mõjutused | kognitiivsed funktsioonid normaalsed | kognitiivsed funktsioonid halvenenud 6–20 h | kognitiivsed funktsioonid halvenenud > 24 h | närvisüsteemi häired | krambid, värinad, ataksia, letargia | |
latentne periood | 28–31 päeva | 7–28 päeva | < 7 päeva | puudub | puudub | |
haigusseisund | kerge või keskmine leukopeenia kurnatus nõrkus | keskmine või raske leukopeenia purpura veritsus põletikud epilatsioon pärast 3 Gy | tõsine leukopeenia kõrge palavik kõhulahtisus oksendamine peapööritus ning orientatsioonihäired hüpotensioon elektrolüütiline häiritus | iiveldus oksendamine tugev kõhulahtisus kõrge palavik elektrolüütiline häiritus šokk | Patsiendid surevad 48 h jooksul | |
suremus | meditsiinilise abita | 0–5% | 5–100% | 95–100% | 100% | 100% |
meditsiinilise abiga | 0–5% | 5–50% | 50–100% | 100% | 100% | |
Surm saabub | 6–8 nädalaga | 4–6 nädalaga | 2–4 nädalaga | 2 päeva–2 nädalaga | 1–2 päevaga |
Künniseta lineaarse mudeli järgi (linear no-threshold model) võib igasugune ioniseeriv kiirgus (sõltumata sellest, kas doos on piisavalt suur, et kutsuda esile sümptomeid) põhjustada vähkkasvajat, rakkudele ja kromosoomidele sündinud kahju tõttu. Mis tähendab, et kõigil kiiritusmürgistust põdenutel on suurem risk pahaloomulistesse kasvajatesse haigestuda. Tõenäosus vähki haigestuda on võrdeline saadud kiirituse efektiivse doosiga. Efektiivne doos arvestab nii kiirguse liiki kui kiiritatavate elundite iseärasusi. Edasine haiguse kulg ei sõltu doosist.
Äge kiiritusmürgistus võib avalduda, kui organismi mõjutab lühikese aja jooksul suur kogus (> 0,1 Gy) ioniseerivat kiirgust. Nii suure doosi võib saada näiteks järgnevate sündmuste tagajärjel (> 0,1 Gy/h):
Kiiritamine võib olla üle-kehaline või kohalik. Kohaliku kiiritamise korral saab kiiritada ainult teatud kehapiirkond. Sellisel juhul on tavaline küll põletuse teke, aga kiiritusmürgistuse sümptomeid ei pruugi esineda. 20. sajandil kasutasid radiografistid masinate kalibreerimiseks oma käe kiiritamisest põletuse tekkeni kulunud aega.[7]
Maa atmosfäärist väljaspool mõjutab astronaute galaktiline kosmiline kiirgus ning päikesetuul. Päikesetuul võib olla piisavalt intensiivne, põhjustada spetsiaalse kaitsevarustuseta astronaudi surma.[8] Galaktilise kosmilise kiirguse korral ei ole piisavalt andmeid, otsustamaks ägeda kiiritusmürgistuse esile kutsumiseks vajaliku kiirgusdoosi üle.[9]
Kiirituse mõjul kahjustuvad DNA ja teised molekulaarsed võtmestruktuurid mitmete kudede rakkudes. Seeläbi ei saa rakk enam normaalselt jaguneda, mis viib haigusnähtude ilmnemiseni.
Ägeda kiiritusmürgistuse tõsidus sõltub absorbeeritud doosist. Mitmeid seotud suurusi (ekvivalentne doos, efektiivne doos) kasutatakse pikaajaliste bioloogiliste mõjude hindamisel (näiteks vähkkasvajate esinemus), kuid need pole kasutatavad kiiritusmürgistuse korral.[10] Et vältida segadust kasutatavate füüsikaliste suuruste vahel, on absorbeeritud doosi mõõtühikuks 1 Grei (1 Gy) või 1 Raad (1 rad), samas kui teiste suuruste korral on selleks 1 siivert (1 Sv) või 1 rem. 1 rad = 0,01 Gy.[11] Terve keha kiiritamisel on absorbeeritud, ekvivalentne ja efektiivne doos arvuliselt võrdsed.
Kiiritusravi korral määrab arst lokaalse absorbeeritava doosi, mis võib olla 60 Gy või suurem. Doos jaotatakse üle nädalate või kuude (umbes 2 Gy päeva kohta), mis lubab normaalsetel kudedel end vahepeal parandada, võimaldades kasutada suuremaid kogudoose. Saamaks kohalikul kiiritamisel ülaltoodud tabelis kasutatav võrreldav kogu keha doos, tuleb lokaalne doos arvutada ümber üle kogu keha massi jaotuvaks, ehkki kiiritada saab vaid väike osa kehast.
Kiiritusmürgistuse diagnoosi panekul on olulised kliinilised leiud, kuid sageli ka leidude sobivus taustinfoga, sest kiiritusmürgistuse sümptomid on tavalised paljude haiguste korral.[4] Mõõtes täielikku lümfotsüütide arvu, on võimalik anda ligikaudne hinnang doosi suurusele. Tuhandest raadist väiksemate dooside korral on võimalik olukorra tõsiduse määramiseks kasutada ka kiiritada saamisest oksendamiseni kulunud aega.
Ägeda kiiritusmürgistuse korral kasutatakse sümptomaatilist ravi, mis tähendab tekkinud puuduste kompenseerimist ja sümptomite leevendamist. Raviks kasutatakse antibiootikume, verepreparaate, rakkude diferentseerumist soodustavaid faktoreid ning tüvirakke.[4]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.