Kreeka muusikatraditsioon on mitmekesine ja ulatub ajaloos kaugesse minevikku (vanakreeka muusika).
Traditsioonilise Kreeka muusika võib liigitada kreeka rahvamuusikaks ja idamaisemate kõladega bütsantsi muusikaks. Mõlemad on eksisteerinud ja arenenud aastatuhandeid.
Kreeka muusikatraditsiooni võib jälgida alates antiikajast, kui muusika oli väga oluline osa kultuurist, eriti teatrist. Hiljem mõjutasid kreeka muusikakultuuri tugevalt Rooma riik, Bütsants ja Lähis-Ida ning ka muu Ida-Euroopa.
Kreeka rahvamuusika on arenenud vanakreeka muusikast. Kreeka rahvamuusikat võib peale Kreeka leida kreeklastest elanikkonna seas ka Küprosel ja Türgis, kuid ka Kreeka diasporaa hulgast kogu maailmast.
Rahvalik või kerge muusika
Kaasaegset rahvalikuks või kergeks peetavat kreeka muusikat võib liigitada järgmiselt.
Rebétiko (ρεμπέτικο) – (sadama)linnade muusika, peamiselt tavernides esitatav, tugeva idapoolse (migratsiooni) mõjutusega, oluliseks instrumendiks on olnud buzuki, alates 1950ndatest ka elektribuzuki.
Käesoleval ajal Kreekas ja diasporaas viljeldav kerge muusika on peamiselt väliste mõjutuste toimel väga paljude rahvusvahelise leviku saanud suundadega. Siiski on selles säilinud väga palju rahvusliku muusikatraditsiooni tunnuseid ja jooni. Teatud ülevaate sellest annavad Eurovisiooni lauluvõistlusele saadetud Kreeka laulud. Kreeka on selles osalenud alates 1974. aastast ja 2005. aastal selle ka võitnud.
Klassikaline (sümfooniline) muusika ja filmimuusika
Kreekas on viimase kahesaja aasta jooksul loodud märkimisväärset klassikalist (sümfoonilist) muusikat. Selle hulka võib arvata ka éntechno ja koorilaulu, mis Kreekas on olnud religioosse ehk kirikumuusika kujul laialdaselt kasutusel.
Viimase saja aasta jooksul on loodud märkimisväärset filmimuusikat, seda nii Kreeka filmide jaoks kui ka laiemalt kogu maailmas, eriti USAs, aga ka Euroopas. Filmilaul "Never on Sunday" ("Ποτέ την Κυριακή", "Mitte kunagi pühapäeval", helilooja Mános Chatzidákis) sai 1960. aastal filmiauhinna Oscar (The Academy Award for Best Original Song).
Põhilised helistikud ja rütmid
Kasutatavad helistikud on Lähis-Ida ja idamaiste (Pärsia/Iraani, India) mõjutustega.
Põhilised kreeka muusikas kasutatavad rütmid on hasápiko, hasaposérviko, kalamatianós, syrtós, tsiftetéli, zeimpékiko, kuid neid on veel mitmeid (variatsioonidena). Enamik neist on Balkani maadele iseloomulikult keeruka struktuuriga. Väga levinud on 9/8 taktimõõt.
Pikka aega oli põhiliseks muusikasündmuseks Kreekas Thessaloníkis toimunud Φεστιβάλ τραγουδιού Θεσσαλονίκης, mis toimus aastatel 1959–2008 igal aastal. Festivalide traditsioon pole tänapäeval enam nii tugev, kuid kohalikuma tähtsusega või kitsama muusikalise suunitlusega väiksemaid festivale (näiteks rokkfestivale) ja kontserte toimub Kreekas palju, eriti palju muidugi paljumiljonilise elanikkonnaga pealinnas Ateenas.
Oluline koht Kreeka muusikas on olnud järgmistel pillidel:
Buzúki (μπουζούκι bouzouki) ja baglamas (näppekeelpillid)
Kõrge tunnustuse on saanud järgmised Kreeka heliloojad:
Mános Chatzidákis (Μάνος Χατζιδάκις, 1925–1994, éntechno, filmimuusika, The Academy Award for Best Original Song (Oscar), 1960 laulu "Poté tin kyriakí", "Ποτέ την Κυριακή", "Never on Sunday", "Mittekunagi pühapäeval" eest)
"Mou 'fages óla ta dachtylidia" ("Μου 'φαγες όλα τα δαχτυλίδια", "Sa sõid ära kõik mu kringlid", Γιώργος Μητσάκης, 1949)
"Nychterídes ki aráchnes" ("Νυχτερίδες κι αράχνες", Χρήστος Νικολόπουλος, στίχοι Κώστας Βίρβος, 1969)
"Nýchtose horís fengári" ("Νύχτωσε χωρίς φεγγάρι", Απόστολος Καλδάρας)
"Óla se thymízoun" ("Όλα σε θυμίζουν", "Everything reminds me of you", Mános Loizos, στίχοι: Manolis Rassoulis)
"Óli i rebétes tou ntouniá" ("Όλοι οι ρεμπέτες του ντουνιά", Márkos Bambakáris (Frágkos))
"Pallikaráki pou 'liosa" ("Παληκαράκι που 'λιωσα", Σταύρος Ξαρχάκος, στίχοι: Λευτέρης Παπαδόπουλος, 1964, esit. Víky Moscholioú)
"Pétaxe éna poulí" ("Πέταξε ένα πουλί", Κώστας Κλάβας και Αλέξης Αλεξόπουλος, Thessaloniki SF 1963 #1, esit. Víky Moscholioú ja Giánnis Vogiatsís)
"Poté tin kyriakí" ("Ποτέ την Κυριακή", "Never on Sunday", "Mittekunagi pühapäeval", Mános Chatzidákis, The Academy Award for Best Original Song (Oscar), 1960)
"Pou 'nai ta chronia?" ("Που 'ναι τα χρονια?", "Kus on (need) aastad?", Stayros Kougioumtzis)
"Pou pas xorís agápi" ("Που πας χωρίς αγάπη", Γιώργος Ζαμπέτας, Κώστας Πρετεντέρης)
"Thymisou to Septembri" ("Θυμήσου το Σεπτέμβρη", Γιάννης Σπανός, στίχοι: Γιώργος Παπαστεφάνου)
"Ti ein' avtó pou to léne agápi;" ("Τι είν΄ αυτό που το λένε αγάπη;", "What is it they call love?", ingliskeelsena "Boy on a dolphin", Τάκης Μωράκης, τίχοι Γιάννης Φερμάνογλου, 1957)
"Ta tréna pou fýgan" ("Τα τρένα που φύγαν", "Rongid, mis on läinud", Stavros Ksarchakos, 1967 film "Του χωρισμού το τρένο")
"O chorós tou Zorbá" ("Ο χορός του Ζορμπά", "Zorbase tants", ka "Syrtaki", 1964, Mikis Theodorakis)
Sofia Lorén ("Τι είν΄ αυτό που το λένε αγάπη" 1957 filmis "Boy on a dolphin")
Ansambel "Zorbas" (mitu albumitäit laule, peamiselt eestikeelsetena)
Arja Saijonmaa (mitu albumit laule, peamiselt soome ja rootsi keeles)
Eesti muusikuid, kes on esitanud kreeka muusikat või teinud kreeka muusikast või mütoloogiast inspireeritud või kas stiili või vormi poolest kreekapärast muusikat:
Kreekaga seostatavaid Eesti laule ja muid muusikateoseid: "Trooja vari", "Kaunilt kaua", "Siren", "Maantee" ("Tüdrukud tee ääres"), "Odüsseuse eksirännakud" jt.