From Wikipedia, the free encyclopedia
Lammimullad ehk alluviaalmullad on mullad, mis tekivad pinnavee ladestumise tulemusel. [1] Lammimullad asuvad enamasti jõgede ääres, lammidel, deltadel, ojaterrassidel ja loopealsetel. [1] Eesti pinnasel olevatest muldadest moodustavad lammimullad 1% muldkattest, asudes suures osas Emajõe Suursoo, Kasari ja Taheva piirkondades. [2]
Lammimuldadele iseärasuseks on mulla moodustumine, mis toimub pika kivimite muundamise tulemusel ja võib võtta aega koguni aastatuhandeid. [1] Muld kujuneb sagedaste üleujutuste ja nendega kaasnevate setete kuhjumisel. [2] Muldade tekkele võivad kaasa aidata ka metsade raie, maade kündmine ning ehitustegevus, mis suurendavad kõrgustike erosiooni ning setted hakkavad liikuma allavoolu ladustumisalale. [1]
Lammimullad on väga toitainerikkad ja võivad sisaldada ka raskmetalle. [3] Muld on toitevee pideva rikastamise tulemusel ühed viljakamaid pinnased looduses. [3] Toitveega on lammimullad rohkelt küllastunud kevadiste üleujutuste ajal. Sisalduselt koosneb lammimuld kruusast, liivast ja mudast. Lammimullad on kaetud enamasti looduslike rohumaadega, mis loovad eeldused kamardumisprotsessile. [2] Kõikide lammimuldadele on iseloomulik toorhuumuslik huumuskate süsinikusisaldusega 3,0–3,5%. [2]
Liigitus sõltub mulla gleistumise ja turba akumuleerimise järgi. [2] Võimalik on eristada kolme liiki lammimuldasid: [2]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.