Põhja-Mali konflikt
2012. aasta jaanuaris alanud konflikt Mali põhjaosas / From Wikipedia, the free encyclopedia
Põhja-Mali konflikt (ka Mali kodusõda või Mali sõda) on 2012. aasta jaanuaris alanud relvastatud konflikt Aafrika riigi Mali lõuna- ja põhjaosas. Konflikt sai alguse 16. jaanuaril 2012, kui mässulised alustasid võitlust Mali valitsusvägede vastu, et saavutada iseseisvus või suurem autonoomia riigi põhjaosa piirkonnale, mida nad nimetasid Azawadiks. Tuareegide iseseisva riigi eest võitlev Azawadi Rahvuslik Vabastusliikumine (MNLA) oli 2012. aasta aprilliks piirkonna enda kontrolli alla saanud.
- Teiste Põhja-Malis toimunud konfliktide kohta vaata lehekülge tuareegide ülestõus.
Põhja-Mali konflikt | ||||
---|---|---|---|---|
Osa Magribi ülestõusudest | ||||
Mässuliste alad oma kõrgajal 2013. aasta jaanuaris, enne Prantsusmaa ja Mali vägede pealetungi. | ||||
Toimumisaeg | 16. jaanuar 2012 – | |||
Toimumiskoht | Mali põhjaosa | |||
Tulemus |
| |||
Osalised | ||||
Väejuhid või liidrid | ||||
Jõudude suurus | ||||
| ||||
Kaotused | ||||
| ||||
~144 000 inimest põgenes riigist ~230 000 riigisiseselt ümberasustatud isikut Kokku: ≈374 000 pagulast |
22. märtsil 2012, kuu aega enne planeeritud presidendivalimisi, kukutati Mali president Amadou Toumani Touré sõjaväelise riigipöörde käigus.[88] Võimu haaranud mässulised sõdurid, kes nimetasid end Demokraatia ja Riigi Taastamise Rahvuslikuks Komiteeks (CNRDR), peatasid Mali põhiseaduse kehtimise. Riigipöördele järgnenud korralageduse käigus vallutasid mässulised kolme päeva jooksul kolm suurimat Põhja-Mali linna: Kidali, Gao ja Timbuktu.[89][90] 5. aprillil 2012, pärast Douentza linna vallutamist, teatas MNLA, et on oma eesmärgid saavutanud ning lõpetab sõjategevuse. Järgmisel päeval kuulutasid nad vallutatud aladel välja iseseisva Azawadi riigi.[91]
Alguses oli MNLA-l islamistliku grupeeringu Ansar Dine toetus. Kui Mali valitsusväed olid Põhja-Malist minema aetud, kehtestasid Ansar Dine ning väiksemad islamistlikud grupid piirkonnas range šariaadiseaduse, mis läks vastuollu MNLA põhimõtetega ning islamistid ja MNLA ei suutnud tekkinud vastuolusid enam lepitada.[92] Algasid kokkupõrked MNLA ning Ansar Dine'i ja nende liitlaste (näiteks Ühtsuse ja Džihaadi Liikumine Lääne-Aafrikas (MOJWA/MUJAO), mis on al-Qaeda kohalik haru) vahel. 17. juuliks 2012 oli MNLA kaotanud islamistidele enamiku Põhja-Mali linnadest.[93]
Mali valitsus palus riigi põhjaosa tagasivallutamiseks abi liitlastelt. 11. jaanuaril 2013 algasid Prantsusmaa sõjaväe löögid islamistide vastu.[94] Hiljem liitusid teiste Aafrika Liidu riikide relvajõud. 8. veebruariks olid Mali valitsusväed ning rahvusvaheline koalitsioon saavutanud kontrolli endiste islamistide alade üle. Tuareegi separatistid jätkasid samuti islamistide vastu võitlust, samas süüdistati neid ka rünnakutes valitsusvägede vastu.[95]
18. juunil 2013 sõlmisid tuareegi mässulised valitsusega vaherahu, sama aasta 26. septembril lõpetasid tuareegid vaherahu, väites, et valitsus pole oma rahulepinguga seotud kohustusi täitnud.[96] Kokkupõrgete jätkumisest hoolimata hakkasid prantslased valmistuma vägede väljaviimiseks.[97] 19. veebruaril 2015 sõlmiti Alžeeria pealinnas Alžiiris veel üks rahuleping, sellest hoolimata jätkusid osapoolte vahel aeg-ajalt toimuvad kokkupõrked.[98]
Ametlikult lõppes konflikt 15. aprillil 2015, kui riigi pealinnas allkirjastati rahuleping.