Kanada

Kanada [k'anada]^[4] on riik Põhja-Ameerika põhjaosas. Kanada koosseisu kuulub kümme provintsi ja kolm ala.

Kanada inglise, prantsuse Canada
Kanada lipp Kanada vapp
Juhtlause	ladina keeles "A Mari Usque Ad Mare" "From Sea to Sea" – "Merest mereni" nagu Kanada vapil
Riigihümn	O Canada
Pealinn	Ottawa
Pindala	9 984 670 km²
Riigikeel	inglise, prantsuse
Rahvaarv	40 000 000 (16.06.2023)[1]
Rahvastikutihedus	4 in/km²
Riigikord	konstitutsiooniline monarhia
Kuningas	Charles III
Kindralkuberner	Mary Simon
Peaminister	Justin Trudeau
Iseseisvus	1. juuli 1867
SKT	1653,043 mld $ (2017)[2]
SKT elaniku kohta	44 870 $ (2017)[3]
Valuuta	Kanada dollar (CAD)
Ajavöönd	maailmaaeg −3,5 kuni −8
Tippdomeen	.ca
ROK-i kood	CAN
Telefonikood	1

Kanada on pindala (9 984 670 km²) poolest Venemaa järel teine riik maailmas. Maismaapindala järgi (9 093 000 km²) on Kanada maailmas neljas riik. Riiki ümbritsevad läänes Vaikne ookean, põhjas Põhja-Jäämeri ja idas Atlandi ookean. Kanada on ka maailma kõige pikema rannajoonega riik (202 080 km).^[5]

Kanadal on pikk rannaala Põhja-Jäämere, Atlandi ja Vaikse ookeani ääres, samuti kaks teineteisest lahus paiknevat maismaapiiri Ameerika Ühendriikidega. Lääneservas piirneb Kanada Alaska osariigiga (piiri pikkus on 2477 km), ja lõunas on 6416 km pikkune piir Ameerika Ühendriikide tuumikalaga. Kanada ja Ameerika Ühendriikide vaheline maismaapiir on suurim kahe riigi vaheline piir (8893 km).^[5]

Tuhandeid aastaid elasid praeguse Kanada alal põliselanike eri hõimud. Alates 15. sajandi lõpust hakati asutama Atlandi ookeani rannikule Inglismaa ja Prantsusmaa kolooniaid. Mitme konflikti tulemusel suurenes või vähenes Suurbritanniale kuuluv Põhja-Ameerika ala kuni 18. sajandi lõpuni. Vastavalt 1. juulil 1867 vastu võetud Briti Põhja-Ameerika aktile ühines kolm kolooniat ja moodustati föderatiivne Kanada Dominiooni. Dominiooni moodustamisega algas provintside ja alade ühinemise ja uue omavalitsusliku dominiooni moodustamine. 1931. aasta Westminsteri Statuudi alusel tunnistas Suurbritannia Kanada riiklikku iseseisvust, kuid täiesti iseseisvaks sai Kanada 1982. aastal, mil võeti vastu seadus, mille järgi omab Kanada parlament õigust muuta põhiseadust ilma Suurbritannia parlamendi nõusolekuta.

Kanada on föderatiivne parlamentaarne demokraatia ja konstitutsiooniline monarhia. Riigipea on kuningas Charles III. Riigis on kaks riigikeelt. Rahvastiku koosseis on kõrge sisserände tõttu mitmekesisemaid ja multikultuurilisemaid maailmas. 2015. aasta seisuga elab riigis umbes 35 miljonit inimest. Majanduse arengutase on kõrge ja majandus on maailma suurimaid. Seda toetavad rikkalikud loodusvarad ja hästi arenenud rahvusvahelise kaubanduse võrk. Pikaajalised ja mitmekülgsed suhted Ameerika Ühendriikidega on mõjutanud ulatuslikult riigi majandust ja kultuuri.

Kanada on arenenud riik. Rahvastiku tervislik seisund on maailma kõrgemaid. SKT elaniku kohta on 10. ja inimarengu indeks 8. kohal maailmas. Rahvusvaheliste uuringute järgi on valitsuse tegevuse läbipaistvus, kodanikuõigused, elukvaliteet, majandusvabadus ja haridus kõrgel tasemel. Kanada on Rahvaste Ühenduse liige ja kuulub mitmesse rahvusvahelisse organisatsiooni. Kanada on nt NATO, G8, G10, G20, NAFTA ning Aasia ja Vaikse Ookeani Majanduskoostöö liige.

Nimi

Nimi Canada ehk Kanada pärineb St. Lawrence'i irokeeside sõnast kanata, mis tähendab 'küla' või 'asula'.^[6] 1535. aastal kasutasid toonased Québeci piirkonna põliselanikud seda sõna selleks, et suunata prantsuse maadeavastaja Jacques Cartier Stadacona külla.^[7] Hiljem kasutas Cartier sõna Canada, viidates mitte ainult sellele külale, vaid kogu piirkonnale, mille omanik oli Stadacona pealik Donnacona.^[7] Alates 1545. aastast on Euroopa raamatutes ja kaartidel viidatud sellele piirkonnale kui Canadale.^[7]

Põhja-Ameerika kaart umbes aastast 1566. Üks esimesi, kus on mainitud nime Canada (ülal paremal)

17. sajandil ja 18. sajandi alguses viitas Canada Uus-Prantsusmaale, mis paiknes Saint Lawrence'i jõe piirkonnas.^[8] 1791. aastal moodustati piirkonnas kaks Briti kolooniat nimedega Ülem-Kanada ja Alam-Kanada ning üldnimega The Canadas; seda nime kasutati kuni kolooniate ühinemiseni Briti Kanada provintsiks 1841. aastal.^[9] 1867. aastal rajati Kanada Konföderatsioon ja hakati kasutama nime Canada uue riigi ametliku nimena, kuid sõna dominioon viitas riigi statuudile.^[10] Kui Kanada kinnitas oma iseseisvust ja Suurbritanniast eraldumist, hakkas föderaalvalitsus üha enam kasutama dokumentides ja lepingutes lihtsalt nime Canada. Seda muutust peegeldas rahvusliku puhkepäeva dominiooni päeva ümbernimetamine Kanada päevaks aastal 1982.^[11]

Riik

Haldusjaotus

Kanada on jaotatud kümneks provintsiks ja kolmeks alaks.

Kanada provintsid ja alad

Kanada provintsid

Nimi	Linnad		Liitus konföderatsiooniga	Ametlikud keeled	Rahvaarv (2021. aasta I kvartal)	Pindala (km2)[12]			Kohtade arv[13]
	Pealinn	Suurim linn				Maismaa ala	Veepindala	Pindala kokku	Alamkoda	Senat
Ontario	Toronto		1. juuli 1867	inglise	14 755 211	917 741	158 654	1 076 395	121	24
Québec	Québec	Montréal	1. juuli 1867	prantsuse	8 575 944	1 356 128	185 928	1 542 056	78	24
Nova Scotia	Halifax[lower-alpha 1]		1. juuli 1867	inglise	979 449	53 338	1 946	55 284	11	10
New Brunswick	Fredericton	Moncton	1. juuli 1867	inglise, prantsuse	782 078	71 450	1 458	72 908	10	10
Manitoba	Winnipeg		15. juuli 1870	inglise[lower-alpha 2]	1 380 935	553 556	94 241	647 797	14	6
Briti Columbia	Victoria	Vancouver	20. juuli 1871	inglise	5 153 039	925 186	19 549	944 735	42	6
Prints Edwardi saar	Charlottetown		1. juuli 1873	inglise	159 819	5 660	0	5 660	4	4
Saskatchewan	Regina	Saskatoon	1. september 1905	inglise	1 178 832	591 670	59 366	651 036	14	6
Alberta	Edmonton	Calgary	1. september 1905	inglise	4 436 258	642 317	19 531	661 848	34	6
Newfoundland ja Labrador	St. John's		31. märts 1949	inglise	520 438	373 872	31 340	405 212	7	6
Provintsid kokku					37 922 003	5 490 918	572 013	6 062 931	335	102

Märkused

1. 1996. aastal liideti linnad kohalike omavalitsustega ja sellest tulenevalt on Halifax suurim piirkondlik omavalitsusüksus.
2. Samas tagab Manitoba provints konstitutsioonilise kaitse ka prantsuse keelele.

Kanada alad

Nimi	Linnad		Liitus konföderatsiooniga	Ametlikud keeled	Rahvaarv (2021. aasta I kvartal)	Pindala (km2)[12]			Seats[13]
	Pealinn	Suurim linn				Maismaa ala	Veepindala	Pindala kokku	Alamkoda	Senat
Loodealad	Yellowknife		15. juuli 1870	chipewyani, gvitšin, dogribi, inglise, inuinnaqtuni, inuktituti, inuvialuktuni, krii, lõuna sleivi, prantsuse, põhja sleivi[14]	45 136	1 183 085	163 021	1 346 106	1	1
Yukon	Whitehorse		13. juuni 1898	inglise, prantsuse[15]	42 192	474 391	8 052	482 443	1	1
Nunavut	Iqaluit		1. aprill 1999	inuinnaqtuni, inuktituti, inglise, prantsuse[16]	39 407	1 936 113	157 077	2 093 190	1	1
Alad kokku	126 535	3 593 589	328 150	3 921 739	3	3

Loodus

Pinnamood ja piirkonnad

Suure pindala tõttu on Kanada loodus mitmekesine. Riigi saab jagada viieks selgesti eristuvaks piirkonnaks.

Peaaegu poole mandriosast hõlmab suur Kanada kilp ehk Laurentia kiltmaa, mis on avar tasandik mõne üksiku kõrgendikuga. Jääajast on säilinud palju järvi ning kärestikulisi jõgesid. Kilbist lääne pool laiuvad Suurtasandiku preeriad. See on tõeliselt viljakas piirkond. Veel kaugemal läänes, Vaikse ookeani ääres asub mägismaa, mida piiravad Kaljumäestik ning Rannikuahelik. Suure järvistu ümbruses ja Saint Lawrence'i jõe äärsel madalikul valitseb hea kliima, seetõttu on ka sealsed maad üles haritud ning sinna on koondunud suurem osa rahvastikust. Atlandi ranniku provintsid ning riigi idapoolsemad saared kujutavad endast madalate, rannikuga paralleelselt kulgevate Apalatši mägede jätku.

Riigi kõrgeim tipp on läänepiiril asuv Logan (5959 m).

Saared

Baffini saar

Kanada rannik, eriti Arktikas, on tugevasti liigestatud. Mandriosa ranniku lähedal on palju saari. Atlandi rannikul on Newfoundlandi, Cape Bretoni, Prints Edwardi ja Anticosti saar ning Nova Scotia poolsaar. Vaikse ookeani ranniku lähedal asuvad Vancouveri saar ja Kuninganna Charlotte'i saarestik. Arktikas asub õige mitu peaaegu asustamata hiigelsaart (Baffini saar, Victoria, Ellesmere jt).

Veekogud

Kanadas on palju suuri järvi ja veerikkaid jõgesid. Sügavale sisemaale ulatub Põhja-Jäämere Hudsoni laht.

Jõed

Eriti oluline on Suurt järvistut Atlandi ookeaniga ühendav Saint Lawrence'i jõgi oma laia viljaka oru ning mitme lisajõega. Neist Ottawa, Saguenay ja St John suubuvad Atlandi ookeani, Saskatchewan voolab Winnipegi järve; Nelson ühendab Winnipegi Hudsoni lahega.

Kanada suurim jõgi on Mackenzie, mis koos lisajõgedega seob enamikku Kanada kilbil asuvaid järvi ja suubub Põhja-jäämerre.

Riigi paljuist jõgedest ja jõekestest võib veel nimetada Yukoni ja Columbiat, mis suubuvad juba Ameerika Ühendriikide rannikul.

Erie järvest Ontario järve voolaval Niagara jõel asub Niagara juga.

Järved

Päikseloojang Winnipegi järvel

Kanada on kõige järverikkam riik. Järvi on seal umbes 200 000. Riigi pindalast on järvede all 891 163 km². See on palju suurem ala kui kogu Hispaania ja umbes sama suur kui Pakistan või Türgi. Kagupiiril asub Suur järvistu.

• Tuntud ja olulised järved on:
  • Suur Karujärv ,
  • Suur Orjajärv ,
  • Athabasca,
  • Wollastoni,
  • Põdrajärv,
  • Manitoba,
  • Winnipegi,
  • Nipigoni järv,
  • Metsajärv.

Enamik neis on üksteisega ühenduses, vesi voolab neist Mackenzie jõkke, mis läbib riigi keskosa.

Taimestik

Peaaegu pool Kanadat on kaetud metsaga. Põhjas levib arktiline ja lähisarktiline taimestik, tasandikuprovintsides rohtlad. Tihedais okas- ja väärispuumetsades kasvavad kuused, tsuugad, palsamnulud, mitut liiki mände ja seedreid.

Loomastik

Baribal

Rohkesti on metsloomi. Liigiliselt on loomastik üsna sarnane Euroopa ja Aasia jahedamate piirkondade loomastikuga. Imetajaid on looduses 193 liiki. Kanada metsades võib kohata tammisid ehitavaid kopraid, samuti kärplasi (naaritsaid, kärpe, nugiseid), kelle karusnahka on ammust aega väga hinnatud. Kanada metsi asustavad ka baribal, grisli, punailves, koiott, rebane, skunk, karibu ja urson. Avamaastikul saab imetleda tundrakaribut, põtra, ameerika piisonit. Kaugel põhjas võib kohata jääkaru. Läänepoolsetes mägedes on palju just neile aladele iseloomulikke lumelambaid ja -kitsi. Riigis on kohatud 665 liiki linde, neist pesitsevaid 310 liiki. Roomajaid (sh maolisi) on rohkem kui 39 liiki ja kahepaikseid 42 liiki.

Ajalugu

Põlisrahvad

Kaart, mis näitab suurte hõimude ja asunduste ligikaudset asukohta.

Kanada põlisrahvaste hulka kuuluvad Kanada indiaanlased (atabaskid, algonkinid, irokeesid jpt), inuitid ja mestiitsid.^[17] Mestiitsid on segaverelised, kelle esivanemad sündisid 17. sajandi keskel, mil Euroopa asunikud abiellusid Kanada indiaanlaste ja inuiti naistega.^[17] Arheoloogiliste uuringute ja geneetilise analüüsi abil on saadud teada, et inimtegevust oli Yukoni põhjaosas juba 13 000–12 000 eKr ja Ontario lõunaosas 7500 eKr.^[18][19] Need esimesed asunikud olid asunud Kanadasse Beringia maismaasilla kaudu.^[20] Paleoindiaanlaste arheoloogilised kohad nagu Old Crow' tasandikud ja Bluefish koopad on kaks vanimat inimeste elukohta Kanadas.^[21] Kanada põlisrahvaste ühiskonnale olid iseloomulikud alaline asustus, põllumajandus, keeruline sotsiaalne hierarhia ja kaubavahetusvõrgud.^[22][23] Euroopa maadeavastajate saabumisel 15. sajandi lõpus ja 16. sajandi alguses oli mõni neist kultuuridest juba kadunud, neid on avastatud üksnes arheoloogiliste uuringute kaudu.^[24]

Euroopa asunike asustuse tekkimise ajal oli Kanada põliselanikke rahvaarv 200 000^[25] ja kahe miljoni^[26] vahel. Kanada põlisrahvaste kuninglik komisjon aktsepteeris arvu 500 000 inimest.^[27] Eurooplaste kolonisatsiooni tagajärjel kannatasid põliselanikud sisse toodud nakkushaiguste (nt gripp, leetrid ja rõuged) korduvate puhangute käes, mille vastu puudus nendel looduslik immuniteet. Selle tagajärjel vähenes sajandite jooksul pärast eurooplaste saabumist põliselanike arv 40–80% võrra.^[25][28]

Välja arvates mõningaid konflikte Euroopast päritoluga kanadalaste suhted indiaanlaste ja inuittidega oli suhteliselt rahulikud.^[29] Euroopa asunikke ja Kanada põliselanikke vastasmõjud algasid eurooplaste kolonisatsiooni perioodi jooksul. Selle perioodi vältel Euroopa asunikke vastasmõju inuittidele oli piiratud.^[30] Alates 18. sajandi lõpust Euroopast päritoluga kanadalased julgustasid Kanada põliselanikke nende oma kultuuri omastada.^[31] Need üritused jõudsid kõrgpunkti 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses sunnitud integratsiooni ja ümberpaigutuse kujul.^[32]

Euroopa kolonisatsioon

Eurooplastest jõudsid esimestena tänapäeva Newfoundlandi rannikule L'Anse aux Meadowse viikingid 1000. aasta paiku^[33], kelle avastatud Vinland, Markland ja Helluland asusid tõenäoliselt tänapäeva Kanada alal.

1497 maabus inglaste teenistuses olev itaallane Giovanni Caboto (John Cabot) Newfoundlandis või Nova Scotias, ning kuulutas maa Newfoundlandina Inglise krooni omandiks.^[34] 16. sajandi alguses rajati Atlandi ookeani rannikul ajutisi eelposte vaala- ja kalapüügil baskide ja Portugali meremehed.^[35]

1534 jõudis prantsuse maadeuurija Jacques Cartier Saint Lawrence'i lahe kaldale, kuhu ta paigaldas 10 meetri kõrguse risti sõnadega "Elagu Prantsusmaa kuningas", ja võttis territooriumi kuningas François I valdusse.^[36] Püsivat asustust sinna ei tekkinud, kuid 16. sajandil väitsid nii Inglismaa kui ka Prantsusmaa omavat alasid tänapäeva Kanadas.

1583. aastal kuulutas Sir Humphrey Gilbert vastavalt kuninganna Elizabeth I kuninglikule eelisõigusele Saint John'si esimesena Inglismaa kuningriigi kolooniana Põhja-Ameerikas.^[37]

Prantsuse maadeuurija Samuel de Champlain jõudis Kanadasse aastal 1603 ja asutas esimesi Euroopa asunikke püsivaid asulaid Port Royali Nova Scotia poolsaarel 1605 (koos Pierre Duguaga) ja Québeci 1608.^[38]

Inglased rajasid 1628. aastal Nova Scotia koloonia ning asundusi Atlandi ookeani rannikule ja Hudsoni lahe äärde.

1663 kuulutas kuningas Louis XIV Uus-Prantsusmaa Prantsusmaa asumaaks.

Inglismaa kuningas Charles II andis 1670. aastal Ruperti maal Hudsoni lahe kompaniile kaubandusmonopoli.

1689. aastal alanud Prantsusmaa ja Inglismaa vahelises sõjas kaotas Prantsusmaa osa oma Kanada valdustest. Viimased osad Uus-Prantsusmaast läksid Inglismaa valdusse 1763. aastal.

Aastatel 1837–1838 toimusid mässud Alam- ja Ülem-Kanadas, mille tagajärjel võeti 1840. aasta vastu Act of Union, millega Alam- ja Ülem-Kanada ühendati.

Rahvastik

Kanada rahvaarv oli 2006. aasta rahvaloenduse andmeil 31 612 897 ja 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 35 158 304.^[39]

Kanadalasteks nimetatakse Kanada kodanikke. Kanada on paljurahvuseline ühiskond, mille rahvastik koosneb põliselanikest ning immigrantide järeltulijaist. Päritolu järgi on suurimad rühmad inglise, prantsuse, šoti, iiri, saksa, itaalia ja hiina päritolu kanadalased. Paljud immigrandid on säilitanud oma identiteedi ja elavad sageli kompaktsete rühmadena. Eesti päritolu kanadalasi oli 2001. aastal 22 085, neist 9645 nimetas oma päritoluks ainult Eestit. 2006. aastal olid samad näitajad 23 930 ja 8440.^[40]

57% Kanada elanikest räägib emakeelena inglise keelt, 22% prantsuse keelt, 20% muid keeli ja 1,2% mitut keelt. Prantsuskeelsed kanadalased elavad valdavalt Québecis (80% elanikest).

Kanada põliselanikud on indiaanlased ja inuitid.

Linnastud

Kanada suurimad linnastud rahvaarvu järgi (2011. aasta rahvaloendus)

Nimi	Provints	Rahvaarv		Nimi	Provints	Rahvaarv
Toronto	Ontario	5 583 064		London	Ontario	474 786
Montréal	Québec	3 824 221		Saint Catharines–Niagara Falls	Ontario	392 184
Vancouver	Briti Columbia	2 313 328		Halifax	Nova Scotia	390 328
Ottawa-Gatineau	Ontario–Québec	1 236 324		Oshawa	Ontario	356 177
Calgary	Alberta	1 214 839		Victoria	British Columbia	344 615
Edmonton	Alberta	1 159 869		Windsor	Ontario	319 246
Québec	Québec	765 706		Saskatoon	Saskatchewan	260 600
Winnipeg	Manitoba	730 018		Regina	Saskatchewan	210 556
Hamilton	Ontario	721 053		Sherbrooke	Québec	201 890
Kitchener–Cambridge–Waterloo	Ontario	477 160		Saint John's	Newfoundland ja Labrador	196 966

Majandus

Peamised tööstuspiirkonnad on Ontario provints ning Québeci provintsi lõunaosa, kus valmib ligikaudu 70% riigi tööstustoodangust.

Transport

Tähtsaim Kanada-sisene kauba- ja laevatee on Saint Lawrence'i jõgi, mis on ühenduslüliks rohkem kui 4000 km pikkusele laevatatavale veeteele, ühendades omavahel Suure järvistu ja Atlandi ookeani.

Väliskaubandus

1996. aastal oli Kanada ekspordi maht 185 miljardit dollarit. Peamised eksporditavad kaubad olid ajalehepaber, paberipuit, nafta, maagaas, alumiinium ja masinad ning nende osad. Nende toodete suurimad importijad Kanadast olid Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Lõuna-Korea, Holland ja Hiina.

Impordi maht oli 1996. aastal 166,7 miljardit dollarit. Tähtsaimad sisseveetavad kaubad olid õli, kemikaalid, arvutid, telekommunikatsioonivahendid ja ka igasugused mootorid. Suurimateks kaubanduspartneriteks olid Ameerika Ühendriigid, Jaapan, Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Mehhiko, Taiwan ja Lõuna-Korea.

Vaata ka

• Kanada jalgpallikoondis
• Kanada jäähokikoondis
• Kanada naiste jäähokikoondis
• Kanada eestlased
• Kanada praostkond
• Idle No More
• Eesti-Suurbritannia suhted
• Kanada inglise keel
• Kanada prantsuse keel

Viited ja märkused

1. https://www.statcan.gc.ca/fr/sujets-debut/population_et_demographie/40-millions
2. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 18.10.2018.
3. Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
4. "Kanada hääldust kujul [kanaada] võib kohata tõesti vanema põlvkonna keelepruugis (mh Kanada eestlastelgi), ent uuemad allikad annavad soovitatavaks häälduseks siiski esisilbirõhuga [kanada], mis vastab ka inglise rõhu paiknemisele." Peeter Päll (Eesti Keele Instituut), detsember 2016
5. "Kanada World Factbookis". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. aprill 2019. Vaadatud 21. veebruaril 2015.
6. James Stuart Olson; Robert Shadle (1991). Historical Dictionary of European Imperialism. Greenwood Publishing Group. Lk 109. ISBN 978-0-313-26257-9.
7. Alan Rayburn (2001). Naming Canada: Stories about Canadian Place Names. University of Toronto Press. Lk 14–22. ISBN 978-0-8020-8293-0.
8. Paul R. Magocsi (1999). Encyclopedia of Canada's Peoples. University of Toronto Press. Lk 1048. ISBN 978-0-8020-2938-6.
9. Great Britain (1841). An Act to Re-write the Provinces of Upper and Lower Canada, and for the Government of Canada. J.C. Fisher & W. Kimble. Lk 20.
10. O'Toole, Roger (2009). "Dominion of the Gods: Religious continuity and change in a Canadian context". Hvithamar, Annika; Warburg, Margit; Jacobsen, Brian Arly (toim). Holy nations and global identities: civil religion, nationalism, and globalisation. Brill. Lk 137. ISBN 978-90-04-17828-1.{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: toimetajate loend (link)
11. Buckner, Philip, toim (2008). Canada and the British Empire. Oxford University Press. Lk 37–40, 56–59, 114, 124–125. ISBN 978-0-19-927164-1.
12. "Land and freshwater area, by province and territory". Statistics Canada. 2005. Originaali arhiivikoopia seisuga 24. mai 2011. Vaadatud 4. augustil 2013.
13. "Guide to the Canadian House of Commons". Parliament of Canada. 2012. Originaali arhiivikoopia seisuga 27. juuni 2013. Vaadatud 6. augustil 2013.
14. Northwest Territories Official Languages Act, 1988 Arhiiviversioon seisuga 22. juuli 2014
15. "OCOL – Statistics on Official Languages in Yukon". Office of the Commissioner of Official Languages. 2011. Originaali arhiivikoopia seisuga 25. juuli 2013. Vaadatud 6. augustil 2013.
16. "Nunavut's Official Languages". Language Commissioner of Nunavut. 2009. Originaali arhiivikoopia seisuga 14. august 2013. Vaadatud 6. augustil 2013.
17. Christoph Beat Graber; Karolina Kuprecht; Jessica C. Lai (2012). International Trade in Indigenous Cultural Heritage: Legal and Policy Issues. Edward Elgar Publishing. Lk 366. ISBN 978-0-85793-831-2.
18. Linda S. Cordell; Kent Lightfoot; Francis McManamon; George Milner (2008). Archaeology in America: An Encyclopedia. Kd 4. ABC-CLIO. Lk 3. ISBN 978-0-313-02189-3.
19. Timothy R. Pauketat (2012). The Oxford Handbook of North American Archaeology. Oxford University Press. Lk 96. ISBN 978-0-19-538011-8.
20. Thomas D. Dillehay (2008). The Settlement of the Americas: A New Prehistory. Basic Books. Lk 61. ISBN 978-0-7867-2543-4.^{[alaline kõdulink]}
21. Center for Archaeological Sciences Norman Herz Professor of Geology and Director; Society of Archaelogical Sciences both at University of Georgia Ervan G. Garrison Associate Professor of Anthropology and Geology and President (1997). Geological Methods for Archaeology. Oxford University Press. Lk 125. ISBN 978-0-19-802511-5.
22. Hayes, Derek (2008). Canada: an illustrated history. Douglas & Mcintyre. Lk 7, 13. ISBN 978-1-55365-259-5.
23. Macklem, Patrick (2001). Indigenous difference and the Constitution of Canada. University of Toronto Press. Lk 170. ISBN 978-0-8020-4195-1.
24. Sonneborn, Liz (jaanuar 2007). Chronology of American Indian History. Infobase Publishing. Lk 2–12. ISBN 978-0-8160-6770-1.
25. Wilson, Donna M; Northcott, Herbert C (2008). Dying and Death in Canada. University of Toronto Press. Lk 25–27. ISBN 978-1-55111-873-4.
26. Thornton, Russell (2000). "Population history of Native North Americans". Haines, Michael R; Steckel, Richard Hall (toim). A population history of North America. Cambridge University Press. Lk 13, 380. ISBN 978-0-521-49666-7.{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: toimetajate loend (link)
27. O'Donnell, C. Vivian (2008). "Native Populations of Canada". Bailey, Garrick Alan (toim). Indians In Contemporary Society. Handbook of North American Indians. Kd 2. Government Printing Office. Lk 285. ISBN 978-0-16-080388-8.
28. Stephanie True Peters (2005). Smallpox in the New World. Marshall Cavendish. Lk 39. ISBN 978-0-7614-1637-1.
29. David L. Preston (2009). The Texture of Contact: European and Indian Settler Communities on the Frontiers of Iroquoia, 1667–1783. U of Nebraska Press. Lk 43–44. ISBN 978-0-8032-2549-7.
30. Tanner, Adrian (1999). "3. Innu-Inuit 'Warfare'". Innu Culture. Department of Anthropology, Memorial University of Newfoundland. Originaali arhiivikoopia seisuga 23.08.2011. Vaadatud 23.05.2011.
31. Michael Asch (1997). Aboriginal and Treaty Rights in Canada: Essays on Law, Equity, and Respect for Difference. UBC Pres. Lk 28. ISBN 978-0-7748-0581-0.
32. Laurence J. Kirmayer; Gail Guthrie Valaskakis (2009). Healing Traditions: The Mental Health of Aboriginal Peoples in Canada. UBC Press. Lk 9. ISBN 978-0-7748-5863-2.
33. Reeves, Arthur Middleton (2009). The Norse Discovery of America. BiblioLife. Lk 82. ISBN 978-0-559-05400-6.
34. [John Cabot's voyage of 1497 http://www.heritage.nf.ca/exploration/cabot1497.html]. Memorial University of Newfoundland, 2000, vaadatud 15.08.2012.
35. Hornsby, Stephen J (2005). British Atlantic, American frontier: spaces of power in early modern British America. University Press of New England, lk 14, 18–19, 22–23. ISBN 978-1-58465-427-8.
36. Cartier, Jacques; Biggar, Henry Percival; Cook, Ramsay (1993). The Voyages of Jacques Cartier. University of Toronto Press. Lk 26. ISBN 978-0-8020-6000-6.{{cite book}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
37. Rose, George A (1. oktoober 2007). Cod: The Ecological History of the North Atlantic Fisheries. Breakwater Books. Lk 209. ISBN 978-1-55081-225-1.
38. Ninette Kelley; Michael J. Trebilcock (30. september 2010). The Making of the Mosaic: A History of Canadian Immigration Policy. University of Toronto Press. Lk 27. ISBN 978-0-8020-9536-7.
39. GeoHive. Vaadatud 19.03.2015.
40. Kanada Statistikaamet

Välislingid

 Kanada – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus