Mustluik
From Wikipedia, the free encyclopedia
Mustluik (Cygnus atratus) on partlaste sugukonda luige perekonda kuuluv suur veelind.
See artikkel on linnust; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Must luik. |
Mustluik | |
---|---|
| |
Kaitsestaatus | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Linnud Aves |
Ülemselts |
Galloanserae |
Selts |
Hanelised Anseriformes |
Sugukond |
Partlased Anatidae |
Alamsugukond |
Hanilased Anserinae |
Perekond |
Luik Cygnus |
Liik |
Mustluik |
Binaarne nimetus | |
Cygnus atratus (Latham 1790) |
Esimesed eurooplased, kes musti luiki nägid, olid Willem de Vlaminghi ekspeditsiooni liikmed, kes 1697 jõudsid hiljem selle sündmuse mälestuseks nimetatud Swan Riveri jõe suudmesse. Tänapäeval asub selle jõe suudmes Perth.
Esimesena koostas musta luige teadusliku kirjelduse inglise loodusuurija John Latham 1790. aastal. Enne seda arvati must luik perekonda Chenopis, kuhu kuulus üksainus liik.
Must luik elutseb peamiselt Kagu- ja Edela-Austraalias. Varem oli ta väga arvukas, aga tänapäeval on ta paljudes kohtades hävitatud[2]. Uus-Meremaal viis küttimine liigi väljasuremiseni, kuid hiljem see reintrodutseeriti. Kunagi peeti Uus-Meremaal elanud asurkonda omaette liigiks – uusmeremaa luigeks, aga tänapäevaks on selgunud, et see oli kõigest mustluige alamliik C.a. sumnerensis. On teada juhtumeid, kus mustluiged on ise Austraaliast Uus-Meremaale lennanud, aga sellegipoolest põlvneb mustluikede tänapäevane asurkond Uus-Meremaal põhiliselt sihilikult sisse viidud isenditest.
Maailmas elab pool miljonit mustluike ja tema levila ulatub 10 miljoni ruutkilomeetrini. Viimasel ajal ei ole tema arvukus vähenenud ja sellepärast arvatakse ta soodsas seisundis liikide hulka.