Papagoilised
From Wikipedia, the free encyclopedia
Papagoilised (Psittaciformes) on linnuselts, mis on levinud peamiselt neotroopilises, paleotroopilises ja austraalses kliimavöötmes.[1][2]
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Aprill 2020) |
Papagoilised | |
---|---|
Soldat-aara | |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Linnud Aves |
Selts |
Papagoilised Psittaciformes |
Levikukaart (punasega) |
Papagoiliste seltsi kuulub 372 liiki ja 82 perekonda. Neid iseloomustavad suur ja tugev nokk, püstine kehahoiak ja tugevad jalad. Paljud papagoid on värvikirevad.
Papagoid elavad peamiselt ekvatoriaalsetes vihmametsades, ent ka mägipiirkondades (nt kea) ja asulates (nt kaeluspapagoi).
Papagoide tavatoidu alla kuuluvad seemned, puuviljad, pähklid, taimenektar ja noored taimed. Papagoid pesitsevad enamasti puuõõnsustes.
Nad on üldiselt väga targad, näiteks suudavad papagoid jäljendada hääli.
Peamiselt ohustab papagoisid üha suurenev lemmikloomakaubandus. Kuna papagoid on väga populaarsed lemmiklinnud, on neil suur oht langeda röövpüügi ohvriks. Samuti püütakse papagoisid selleks, et nende sulgedest valmistada ehteid ja kostüüme.